Abielule kui sotsiaalsele tehnoloogiale on pandud aegade jooksul erinevaid ootusi ja rõhuasetusi. Neist kõik on enam-vähem positiivsed ja kasulikud, kuigi viimasel ajal koguneb andmeid kõikjalt maailmast, et abielu teeb mehed paksuks. Kaheksa aasta eest USA-s kogutud andmete põhjal on abielus mehed ülekaalulisemad. Võrdlusrühma moodustasid samaealised aga vallalised mehed. Sarnast abielu mõju täheldati Hiina meestel, kelle kehamassi indeks kasvas peamiselt abielu esimese viie aasta jooksul.

Kõige värskema kinnituse pakub Poolas 2405 täiskasvanut hõlmanud uuring. Abielu sõlmimise järel suurenes ülekaalu tõenäosus mõlema soo puhul, meestel 62 protsenti ja naistel 39 protsenti. Kliiniliselt ohtliku rasvumise tõenäosus kasvas hüppeliselt ainult meeste puhul. Abielusadamasse jõudnud Poola meestel on 3,2 korda suurem tõenäosus rasvuda, võrreldes samaealiste vallaliste meestega.

Võimalike põhjuste seas tuuakse meeste puhul esile muutuseid ühiskondlikes ootustes ja elustiilis. Abielus mehed rahunevad ning pööravad välimusele vähem tähelepanu, võrreldes kaaslast otsiva vallalise elujärjega. Ilmselt saadakse uues kodus hästi süüa, süües kauem ja suuremaid portsjone. Lisanduv kehakaal ja suurenenud mugavus vähendavad kehalist aktiivsust. Naiste valikuid mõjutavad teistsugused sotsiaalsete ootuste surved. Lisaks lapse sünnitamisele näeme nende puhul rangemaid kehakaalu ümbritsevaid kultuurinorme.

Abieluga on traditsiooniliselt kaasnenud ka tööjaotus, hõlmates kummagi soo jaoks konkreetseid ja sageli tasakaalustamata rolle. Viimasel ajal pööratakse rohkem tähelepanu just sellele tasakaalustamatusele. Värskelt avaldatud USA kodudes tehtavate tööde ja soorollide uuringust selgub, et selle sajandi alguses tegid abielus naised nädalas iga mehe tehtud tunni kohta 4,2 tundi n-ö naiste töid. Möödunud sajandi kuuekümnendatel oli suhe 7 : 1.

Suur sooline lõhe abielupaaride majapidamistöödes ja lapsehooldustöödes läbis seejärel märkimisväärse languse, mis kestis kuni 1990ndate keskpaigani ning seejärel stabiliseerus mainitud 4 : 1 suhtele. Kuuekümnendatel toimunud muutuste ajend oli rasestumisvastase tableti leiutamine, mille tõttu langes hüppeliselt laste arv, kui naised said ise otsustada, kas jääda koju või minna tööle ning teenida omaenda raha.

Samal ajal tulid mitmed tehnoloogilised uuendused, suurenes kontoritööde osakaal ning heaoluühiskond vajas üha rohkem koduväliseid teenuseid. Selleks olid tihti kodutööd nagu toitlustamine, koristamine, lastehoid, ravi jmt. Seekord maksti selle eest ka palka.

Ühtlasi kaasnes uudne kriitiline hoiak ning pani pahaks, kui viidati nn naiste töödele. Kummalisel kombel seab ühiskond harvem kahtluse alla traditsiooniliselt meestega seotud ülesandeid nagu remonti ja ehitust, kaitsva rolli täitmist jne. See toob esile varjatud kultuurilise ootuse, et need nn meeste kohustused on neile rohkem loomuomased ja sisemised, tõmmates seetõttu vähem tähelepanu või osutustega seotud kriitikat.

Taoline valikuline kriitika reedab sotsiaalset kallutatust ja vildakaid eelarvamusi. Ebamugavust põhjustavad naistele ajalooliselt langenud rollide mainimine. See äratab proteste ning kutsub esile valjemad nõudmised muutuste järele. Tavapäraste n-ö meeste kohustuste suhtes jääb ühiskond rahulolevaks, kiites sellist jaotust isegi heaks, nähes seda osana mehelikkusest.

Kui 1990ndatest sajandivahetuseni tegid naised endiselt neli korda rohkem kodutöid, siis praegu on see suhe langenud umbes 2 : 1. Mainitud uuringust selgub, et päästiksündmus oli koroonapandeemiast tingitud inimeste n-ö sunnikorras koju vangistamine. Olude sunnil kasvas mõlema abikaasa kodutöödele ja lastehoiule kulutatud aeg.

Pandeemia järel, 2023. aastal oli naiste sellistele ülesannetele kulutatud tunnid suuresti taastunud pandeemiaeelsele algtasemele. Mehed tegid siiski varasemast rohkem kodutöid. Paistab, et meestel kujunesid välja uued majapidamisharjumused ning teatud määral muutusid need harjumused püsivaks.

Sellel on oma hind. Meeste seas vähenes kodustele juhutöödele, välitöödele ja remondile kulutatud aeg. Selle asemel teevad nad rohkem peamisi majapidamistöid nagu koristamine, pesu pesemine ja toidu valmistamine. Viimane võib seletada ka nende kehakaalu tõusu. Ühtlasi näidates, et mehed on arvatust sotsiaalselt mitmekülgsemad, kohanemisvõimelisemad ning saavad iseseisvalt hakkama.

Võib-olla valmistuvad nad selleks, kui valmib neid mõistev tehisintellektiga robot?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".