Nassim Nicholas Talebi raamatu "Skin in the Game" ehk "Oma nahk on mängus" põhisõnum on kohustusliku isikliku riski võtmine ja selle tagajärjed, kui keegi kavatseb teha teisi mõjutavaid otsuseid. Talebi arvates ei tohiks üksikisikutel ja institutsioonidel lubada teha teisi mõjutavaid otsuseid, kui nad ise nende otsuste tagajärgi ei kanna. Ta seostab sama põhimõttega ka eetilise käitumise. Eetika ei seisne abstraktsetes põhimõtetes, vaid selles, kui keegi on valmis kandma oma tõekspidamiste ja tegude kulusid.

Taleb hoiatab maailma ohustava hapruse suurenemise eest, mille taga on see, kui otsustajad on oma valikutega seotud riskidest isoleeritud. Tõeline õiglus ja pikaajaline stabiilsus nõuavad, et süsteemist kasu saavad inimesed jagavad ka selle riske ning need, kes panevad teistele kulusid, peavad maksma nõutud hinda, märgib populaarse raamatu autor.

Mõeldes maailmas teiste üle tehtavate otsuste hulgale ja ohule, kui otsustaja oma nahka mängu ei pane, tärkab paratamatult küsimus, mis juhtub, kui otsuseid ei tee inimesed, vaid algoritmid.

Kasuliku vaate pakub USA suure investeerimispanga Goldman Sachs vaade alanud aastale. Varasemale viidates tuleks investeerimispankade ennustusi kuulata, sest neil on otseses mõttes oma nahk mängus. Nende äri rajaneb tuleviku tõesema ettenägemise eest saadud tulul.

Neil on suur ekspertanalüütikute ressurss, kelle töö motivatsioon ja võimekus on pääseda juurde kõikvõimalikele kasulikku teavet sisaldavatele ressurssidele. Seejärel analüüsitakse ja hinnatakse seda turusuundumuste, majandustingimuste ja finantsriskide hindamiseks loodud mudelitega. Samas oleks ohtlik muutuda mõttelaisaks ja loovutada see töö võõrastele. Eriti seoses rahaga on põhjust püsivaks valvsuseks, sest investeerimispangal on lisaks kiusatus kujundada või vähemalt kujutada tulevikku omale kasulikus suunas.

Alanud aasta tulevikuvisioon avaldati 9. jaanuaril, s.o päev varem, kui avati juurdepääs ägeda börsi ja meediareaktsiooni põhjustanud Hiinas loodud TI mudel DeepSeek versioonile R1. Pahvatuselaadse reaktsiooni jaanuari lõppu sattumine tulenes ükskõiksusest, millega suhtutakse lugematutesse TI-teenustesse, mis pole otseselt seotud kolme-nelja kõige tuntuma ja suurema arendajaga.

Seda on oluline endale teadvustada, sest ka Goldman Sachsi hallatavates TI-ettevõtete aktsiate portfooliot tabanud šoki kontekstis pole antud visioonis sõnakestki nimetu ja väikese arendaja ülegabariidilisest mõjust. Nii palju on artikkel juhtunuga ühtiv, et selles ennustatakse seoses üha võimsamate suurte keelemudelite ja robootika tormilise arenguhüppega alanud aastale ulatuslikke muutuseid, alates tööhõivest kuni tehnoloogiat puudutavate regulatsioonideni.

Muu hulgas ennustatakse alanud aastale harjumist hübriidse partnerlusega ning võimalusega, et personaliosakonnad nimetatakse ümber inim- ja masinaressursside osakonnaks. Isegi kui nimemuutusele suudetakse vastu seista, on raske vältida TI-põhiste töötajate värbamist ja koolitamist, mille tulemusel kujunevad inimestest ja TI-dest koosnevad hübriidmeeskonnad.

Personalijuhtidele lisandub uus väljakutse, kuidas panna inimesed ja tehisintellekt kõige paremini koos tööle. Kujuneb vajadus inimjuhte ümberkoolitamiseks, et nad oskaks valitseda hübriidtööjõudu. Koondamised pole välistatud. Sealhulgas võidakse koondada ka tehisintellekt, kui vanad mudelid asendatakse parematega või inimestega, kui TI peaks osutuma inimesest kehvemaks.

Konkurentsis püsimine nõuab inimestelt üha rohkem, sest n-ö tööle võetakse doktorikraadiga võrreldaval tasemel TI. Sellega kaasneb teaduslikule tööle sarnasem jõuline spetsialiseerumine teatud probleemvaldkondades. Ülevaates mainitakse näidetena meditsiini, robootika, rahanduse või materjaliteaduste erimudelid. Mõnel juhul võib revolutsioon olla kiire, sest seda ei kontrolli ettevõtte juht, vaid valdkonna kliendid. Juhul kui TI on kliendi vajaduste rahuldamisel tõhusam ja usaldusväärsem, võivad mitmed seni kõrgelt hinnatud inimlikud omadused eelised kaotada.

Muu hulgas puudutab see ka antud aasta ülevaate koostanud panga infojuhti. Ta kirjutab, et võimsamatest TI-mudelite arendamisest saavad kasu vaid käputäis institutsioone, mille eelarve on piisavalt suur, et katta tohutuid koolituskulusid. Ta nimetab tuntud ettevõtteid eesotsas OpenAI-ga. Ta iseloomustab neid TI "Vormel 1" versioonidena. Ülejäänutele jääb võimalus tegeleda väiksemate mudelite väljatöötamisega.

Seda ilmsemalt ei näinud panga infovaldkonna juht DeepSeeki-laadse väikese eelarve ja arvutipargiga saavutatud edu potentsiaali. Sellest järeldub, et kohalikesse arvutitesse tasuta laetavate TI-tööliste nägemise tõenäosus suurenes märkimisväärselt. Protsess kulgeb metsikult, s.o omaette proovides, regulatsioonide ja kogemuseta olustikus, esinedes tihti seda rakendava inimese varjus. Tema oma nahka mängu ei pane.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".