Ühendkuningriik loodab tehisaruga valitsussektorit raputada
Ühendkuningriigi teaduse, innovatsiooni ja tehnoloogia amet lubas anda ligipääsu peagi riigi enam kui poolele miljonile ametnikule TI-põhisele tööriistakomplektile, lootusega kokku hoida miljardeid naelu. Brittidele omase huumorina kannab see sarjast "Jah, peaminister" tuntud nime Humphrey, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Ajaloo eest on võimatu varjata inimeste reaktiivsust igasuguse uue suhtes. Seni kuni uus on alles fantaasia, unistatakse selle täitumisest ning jutustuste vahendusel serveeritakse ilusat tulevikku isegi mudilastele. Niipea kui uus muutub päevakajaliseks ning muudab maailma hajumuspärast toimimist, tärkab aga vastuseis. Näiteid leiab juba Sokratese ajast, kui kuulus filosoof põlgas tärkavat kirjutamis- ja lugemisoskust vaimu kahjustavaks.
Halba on nähtud elektris, kunstväetises, rongides, autodes, telefonis, raadios, televisioonis ning mikrolaineahjus. Alguses võiks inimesi mõista. Isegi kui muutus oli kokkuvõttes kasulik ning stimuleeris kasvu, takistasid teadmatus ja hirm uues kasu nägema. Paraku kordub sama rütm sajandite jooksul, kinnitamaks vaid, et inimene on vähe muutunud.
Sestap ootab ees sarnane ägestumise tsükkel seoses tehisintellekti kasutuse levikuga. Keegi ei pea olema vihane viha pärast. Selliseid inimesi on küll, aga äärmiselt vähe. Statistiliselt asub populatsiooni teises servas tasakaalustavalt umbes sama suur täiskasvanute rühm, kes pole paariaastase lapse naiivsusest kaugemale jõudnud.
Rahvastiku põhimass asub äärmuste vahel vastavalt normaaljaotusele, milles keskel asuvatest moodustuv enamus pole ei ühte ega teist. Nemad tegelevad jooksvate probleemidega ega polemiseeri rohkema puhul, mis hetkel aknast paistab. Elu on lühike. Enda vaevamiseks piisab argistest probleemidest. Tehisaru võib jätta pessimistide ja optimistide turuletile. Sellise strateegia kasulikkust kinnitab nn keskmiste inimeste suurim arvukus.
Ükskõiksus TI-efektist siiski ei vabasta. Muutuste aeg sunnib paratamatult pooli valima. Praegu on veel vara ennustada, mis konkreetselt juhtub, aga kindel võib olla arenguid aeglustavas sotsiaalses reaktsioonis. Isegi kui keegi hoomab uues reaalset kasu, on igati inimlik, kui ta tunneb end turvalisemalt keskkonnas, milles ise kasvas ning soovib nii kasvatada ka oma lapsi. Selliselt mõtlevaid inimesi on palju ja nad asuvad TI suhtes eitaval poolel. Tegemist on enamasti vanemate, poliitiliselt aktiivsete indiviididega, kes valivad endale omasuguse peaministri.
Umbes sellise, keda kehastati 1980-ndate briti populaarses poliitilise satiiri teleseriaalides "Jah, minister" ning "Jah, peaminister". Lugude teljeks on ministri abilise Sir Humphrey Appleby töine ettevõtlikus, et ministreid teenindavate arvukate ametnike maailmas midagi ei muutuks. Valdavalt Humphreyna tuntud tegelane oli vähemalt sama sõnaosav kui ChatGPT.
Sellega sarnasused ei piirdu. Humphrey esitas piki ja usutavaid seisukohti, mis paistsid ministrile igati arukad. Sedavõrd kui palju ta neist aru sai. Päriselus juhtus tihti nii, et minister ei saavutanud seda, mida ta oli kavatsenud. Pigem tema kavatsused luhtusid.
Tulemuse üle võib vaielda. Ülendati ju esialgu rahvasaadik administratiivsete asjade korralduse ministriks ja siis mõne aja pärast peaministriks. Sellest ka seriaali nimemuutus. Olgu lisatud, et väidetavalt oli see peaminister Margaret Thatcheri lemmiksaade.
Sellele võib vaadata ka nii, et seriaali minister esindas muutuste suhtes ettevaatlikult optimistlikku populatsiooni, samas kui Humphrey roll oli hoida staus quo'd. Tuues mõlemad tegelased tänapäeva, võib ette kujutada stseeni, milles seistes silmitsi ministri murrangulise tehisintellekti teemalise ettepanekuga, vastab Humphrey talle omase komplekse ja sõnaderohkuses sassis mõttelõnga sisaldava lausega, mille lõppu lisab, et tegemist on vapra ideega.
Poliitikas tähistab vaprus enamasti karjääri lõpetavat bürokraatlikku koodi. Miks astuda lõppude lõpuks julgeid samme, kui on võimalik luua komisjone, kirjutada aruandeid ja sellega tagada, et otsus lükatakse määramata ajaks edasi? Pole keeruline tabada, millel rajanes seriaali edu. Lõbus oli jälgida Humphreyd osavalt tulevikust kõrvale hiilimas ning naerda poliitilise institutsiooni arukuse näilisuse üle.
Tänapäeval on Humphrey uuesti päevakorral. Kuulsa rolli meenutus toob esile meie kalduvuse lasta uuenduste hirmul halvata edasisi edusamme. Ettevaatus on kindlasti vajalik, aga see kaotab oma efektiivsuse, kui lämmatame selle loodava tähelepanelikkuse koos muu aruka ja arutlevaga Humphreyde abil lõputus bürokraatiamasinas.
Teine teleseriaali meenutuse põhjus on Ühendkuningriigi valitsusalasse kuuluva teaduse, innovatsiooni ja tehnoloogia ameti kavatsus hoida kokku riigijuhtimise töökorralduse muutustega 45 miljardit naela ehk umbes 53 miljardit eurot.
Peaminister Keir Starmer lubas, et eri ministeeriumite 24 ametkonnas tegutseva 560 000 tsiviilteenistujaga valitsuse töö muudab tõhusamaks tehisintellekti kasutuselevõtt. Ametnikud nimetavad juba projekteeritavat tehisintellekti Humphreyks. Lähiajal luuakse arendustööd juhtiv komisjon.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"