Tartu Ülikooli arvutiteadlane ja teaduste akadeemia asepresident Jaak Vilo ütles ERR-ile, et tehisarust on saamas nii majanduslikult kui ka sõjaliselt oluline konkurentsieelis. See tähendab, et tehisaru võidujooks saab suurriikide vahelises geopoliitilistes võimuheitlustes aina enam tähelepanu.

"Tänu sellele ilmselt vaadatakse üle, kas ja kuidas peaks piirama konkurentide võimekuste liiga kiiret kasvu. Arvutusvõimsuse kui kaitse- ja majandusalase konkurentsieelise arendamine ning vastaspoolele piiramine pole tegelikult midagi uut," täheldas ta.

Sealjuures on lihtsustatult öeldes sama raha eest saadav arvutusvõimsus kasvanud iga pooleteise aastaga keskmiselt kaks korda. "Viieteistkümne aasta peale on see kaks astmes kümme ehk ligikaudu tuhat korda," sõnas Vilo. Sama arvutusvõimsuse odavnemine ja videomängude tarbeks mõeldud laiatarbe arvutigraafika erikiipide, GPU-de, areng on ka tehisaru viimaste aastate hüppeliselt kiirenenud arengu taga. Esialgu kavandati neid tegema väga suurel arvul kindlaid korrutus- ja liitmistehteid, et kuvaritele joonistuksid võimalikult ilusad võlumaailmad.

"Tehisintellekti arenguks oli sellega korraga täidetud kaks olulist eeldust – internetti kogunes tohutult andmeid ja turule tulid odavamad, kuid palju kordi kiiremad kiibid, tänu millele sai suuri närvivõrke treenida. GPU-de arengut hakkas edasi viima hoopis tehisaru arenguvajadus ning krüptovaluutade ja teiste plokiahela tehnoloogiate areng," selgitas Vilo.

Praegu on välja kujunenud olukord, kus maailma kõige arenenumaid graafikakiipe toodab üks USA ettevõte – Nvidia. Kes tahab võidujooksu eesotsas püsida, peab ostma just selle ettevõtte tooteid. Kunagine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves ütles neljapäeval ERR-ile, et Nvidia kiipidel on praegu peaaegu 90-protsendine turuosalus kõikides andmekeskustes, kus arendatakse tehisaru.

Kollane nimekiri peletab investorid ja välisettevõtted eemale

Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteadlane Jaan Raik usub, et ekspordipiirang tõmbab kogu Eesti digi- ja tehnoloogia arengule pidurit. Kuigi kvoot on Eesti seisukohast arvestatav ja selle täitmiseni arvatavasti lähiajal ei jõuta, on tervikpilt tema hinnangul siiski väga murettekitav.

Raik küsib: miks peaks tehisaruga seotud investorid edaspidi tahtma investeerida piirangute all riiki? "Löögi alla ei jääks ainult Eesti, vaid tegelikult kogu Euroopa Liit tervikuna. Kiibiakt, tehisintellektiakt ja teised hiidinvesteeringud on tehtud eeldusega, et Euroopas tekib taas tugev tehnoloogiasektor, kuhu panustavad ka Ida-Euroopa riigid," arutles arvutiteadlane.

Eriti valusalt tabaks ekspordipiirang suuremaid Ida-Euroopa riike, nagu Poolat, mis on teinud tehisaru arendamisse ka märkimisväärseid investeeringuid. "Poola puhul võib tõesti juba kvoot määravaks saada," nentis Raik.

"Asjad lihtsalt ei hakka toimuma enam, äriline tegevus pidurdub. Siin tekivad takistused, mida me ei oska täna veel ettegi näha. Kui minister Tsahkna ütles, et see eksitus tuleks kiiremas korras parandada, siis see peakski olema Euroopa Liidu ühine seisukoht. Siin tuleb mõista, et löök tabab ka Lääne-Euroopat, sest bloki areng nõrgeneb tervikuna," toonitas arvutiteadlane.

Ka Jaak Vilo hinnangul hakkaks kollasesse nimekirja langemine piirama tulevikus Eesti tehnoloogiaettevõtete võimalusi, olgu selleks Bolt, Wise, tärkav kaitsetööstus, droonide arendus jne. "Eesti majanduse seisukohast ei tohi lubada meid ära lõigata võimalusest arendada siin meie riigi, teaduse, ettevõtete kui kaitsevajaduse jaoks vajalikke tegevusi," sõnas professor.

Kuigi ühtegi tehisaru andmekeskust Eestis praegu pole, siis kollase nimekirja tingimustes neid kindlasti ei tule, leiavad mõlemad teadlased. Vilo sõnul on selliste keskuste rajamisel Soomel liiga suured eelised.

"Nad mitte ainult ei kuulu nüüd eelistatud riikide nimekirja, aga Soome oli juba varem suurte andmekeskuste eelistatud sihtriik tänu stabiilsele ja odavale hüdroenergiale ning õhkjahutusele. Kiibid eraldavad töötamise käigus väga palju soojust," nentis Vilo.

Tema hinnangul on Eesti, NATO ja Euroopa Liidu seisukohast küsimus hoopis poliitiline. "Kellel on soov ja tahe jätkuvalt näha kahekiiruselist Euroopat? Ja kellel on oidu ja jõudu sellele vastu seista?" arutles teadlane.

Tahtlik katse liitlast nõrgestada?

Jaan Raigi sõnul jääb praegu tahes-tahtmata mulje, et USA soovib tõmmata pidurit Euroopa ambitsioonidele saada kiipide ja tehisintellekti valdkonnas tipptegijaks. "1980-ndatel pidurdas USA samamoodi Jaapani kiibitööstust ja see mõjus. Tänapäeval pole Jaapan selles valdkonnas enam maailma esirinnas," viitas teadlane.

Kui presidendiametisse astuv Donald Trump piiranguid ei eemalda, tuleks Raigi hinnangul kiiresti tegutseda ja vaadata USA asemel näiteks rohkem Taiwani suunas. "Minu seisukohast pole Leedu Taiwani avantüür neile siiani ära tasunud, aga võib-olla tasuks nüüd Leedu otsused uues valguses üle vaadata?"

Vilo hinnangul tuleb kindlasti vältida NATO-siseste ebausaldusväärsemate riikide nimekirja teket, Eesti ei ole selleks põhjust andnud. "Poliitiliselt ei tohiks sellist kaheks jagamist lubada. Oleme ühes NATO-s, ühtses Euroopa Liidu majandusruumis ja meie väärtused peavad olema joondatud teiste samadesse ühendustesse kuuluvate riikidega," toonitas professor.

"Soome, London või teised piirkonnad on olnud Venemaale või Hiinale lojaalsete inimeste sihtriikideks ning vastavalt võib-olla ka spionaaži või kaheldava suunitlusega ettevõtluse asukohariigid. Me ei peaks ega tohiks olla piiratud mitte riikide, vaid hoopis võimalike ohtude tajumise ja lubatavate ning kahtlaste tegevuste vahele piiride seadmise kaudu," võttis Vilo kokku.