Meta otsus loobuda faktikontrollist suurendab kasutajate vastutust
Meta otsus loobuda faktikontrollist suurendab niigi kaubaks muudetud kasutajate vastutust hoolitseda omaenda vaimse tervise ja heaolu eest, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Maailmas on kaks ebatavaliste isikuomadustega juhti. Nad otsustavad umbes kolmandiku maailma elanike suhtluskeskkonna reeglite üle. Facebook ja X (endine Twitter) on mõlemad olulised suhtlemise, suhtevõrgustike ja teabevahetuse keskkonnad, mis ühendavad miljardeid inimesi üle kogu maailma. Nende kaudu suheldakse isiklikult ja tööalaselt, väljendatakse poliitilisi arusaamu ning viljeletakse ühiskondlikku aktivismi.
Kõige muu kõrval vahendatakse neis keskkondades teaduslikke ideid ja uudiseid, arutletakse kriitiliste probleemide üle, edendatakse kogukonna sidusust ning demokratiseeritakse juurdepääsu väärtuslikule teabele.
Mõned kõrgelt hinnatud kriitikud väidavad seevastu, et vaatamata mainitud positiivsele, on ühismeedia mõju kokkuvõttes kahjulik. Halva kasuks kallutavad äriettevõtete erinevad vajadused võrreldes ühiskonna omadega. Ettevõttele on kasulik negatiivsuse ja sensatsiooni võimendamine, sest see toob rohkem klõpse ja pikendab platvormil veedetud aega. Ühiskonna jaoks süvendab sama ainese levik polariseerumist ja valeinformatsiooni.
Samuti pole enam saladus, et mainitud platvormid on aidanud levitada võltsuudiseid, vandenõuteooriaid ja propagandat. Selle ühe tagajärjena õõnestavad nad usaldust institutsioonide ja demokraatlike normide vastu. Palju on räägitud omavahelise võrdlemise, sageli ebareaalseid elupilte võimendava teenuse, pikaajalisest mõjust ärevuse, depressiooni ja ebapiisavustunde põhjustamises, seda eriti haavatavamates inimrühmades.
Kuigi mõlemad ettevõtted pakuvad vaieldamatult väärtuslikke teenuseid ja võimalusi, loob nende kasumile rajatud eelistus aluse lahkhelideks kasutajate ja ühiskonna heaolu eesmärkidega. Formaalselt tasuta teenus kohtleb kasutajaid kaubana, nende andmeid kogutakse ja müüakse sihipäraseks reklaamimiseks. Klientide kommertslik ärakasutamine tekitab eetilisi probleeme nii privaatsuses kui ka nende manipuleerimises. Kriitikute hinnangul ei suuda toodud hüved tekitatud kahju leevendada.
Paraku on aeg asümmeetriline. See tähendab, et minevikku muuta ei saa, vaid saab mõjutada tulevikku. Sestap ei vääri end vaevata küsimustega, mida praegu ilma nende kahe ühismeediateenuseta poleks. Neis seisneks võimalik paremus võrreldes tänase tegelikkusega. Saab teha enda otsuseid ja valmistuda tulevikuga kohanemiseks. Siinkohal võib avaneda nende teenuste klientidele oluline roll.
Huvitaval moel langesid kokku mitu iseseisvat sündmust, millest ajendatuna on ühismeediaplatvormide vastutus jõudmas uue intensiivse arutelu keskmesse. Yuval Noah Harari jõudis värskelt avaldatud raamatus "Nexus" järeldusele, et kuigi sõnavabadus on püha ja rajaneb individuaalsele eneseväljendusele, pole ühismeediaplatvormid neutraalsed kõne edastajad. Oma huvidest ajendatuna tegelevad nad aktiivselt oma keskkonnas levitatud sisu filtreerimise, võimendamise ja kureerimisega.
Äri juhindub kaasamise ja tähelepanu mõõdikutest. Nende suhtes on evolutsioon kujundanud inimesed negatiivsuse ning sensatsioonilisuse suhtes kordades tundlikumaks ja tähelepanelikuks. Harari rõhutab, et igal inimesel on õigus olla pahane ja käituda halvasti. Selle aktiivne levitamine miljoniteni on aga ohtlik ja ebamoraalne, sest kannatajaks pole levitaja, vaid rahvas.
Teine kokkusattumus seondub USA presidendi ja parlamendi valimised võitnud erakonna soovimatusega luua sotsiaalmeedia platvormidel levitatavat väärinfot piiravaid seadusi. Poliitiliselt on mõistetav, et võitu tuleb kaitsta ja teravamaks muutuvas võitluses loodetakse jätkuvat kasu rahututest kodanikest, ilustatud tegelikkusest ja vajalikust valest.
Kolmanda tegurina sattus põnevale talvealgusele Meta otsus loobuda nende keskkonnas leviva teabe faktikontrollist. X oli juba ilma fanfaarita seda teed läinud. X-i jooksutav ettevõte on eraomand ja seal filtreerib omanik sõnavabadust oma äranägemise järgi.
Facebooki otsus lõpetada faktide kontrollimine suurendab kardetavasti ühiskondlikke pingeid. Seni on kartust väljendanud nii USA ühiskonnategelased kui ka mitmed Euroopa Liidu esindajad ja Ühendkuningriigi peaminister. Kardetakse, et populaarne platvorm võib muutuda valeinformatsiooni kasvulavaks, õõnestada avalikku usaldust ja hävitada aruka vestluse.
Ühesõnaga, teenused võivad muutuda ühiskonnale veelgi kahjulikumaks ja kasutajatele ebameeldivamaks. Eks näis, kas ja kuidas Facebook loob tasakaalu sõnavabaduse toetamise ja sotsiaalse kahju ennetamise vahel. Senise arusaama järgi eeldaks see tegevuse läbipaistvust, jõulist sisu modereerimist ja eetilist kohustust seada kasumi asemel esikohale ühiskondlik heaolu.
Nõnda on rohkem tegemist hoopis vastavate teenuste kasutajatele seatud väljakutsega. Lõpuks käib mäng ju nende heaolu peale. Mainitud kaks ebatavaliste isikuomadustega juhti sellest ei hooli.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"