Levinud arusaama kohaselt on tõde sama, mis reaalsus. Informatsioon omakorda kajastab tõtt. Olles peitunud aga informatsiooni ebatäpsetesse väljendustesse ja tõlgendustesse, peab tõe väljapaistmiseks hankima rohkem informatsiooni. Sellest järeldub, et palju informatsiooni kogudes saame teada tõe ehk kogeme midagi reaalset.

Sellises argumentatsioonis on ainsad reaalsusele vastavad tõeilmingud taolise käsitluse populaarsus ja see, et väide pole tõene. Mõistame informatsiooni olemust valesti, väidab Noah Yuval Harari sügisel avaldatud raamatus "Neksus". Arusaamatus algab suhtumisest reaalsusesse, pidades seda meile haaratavaks.

Kuna iga tõene ja ekslik mõte, subjektiivne ja objektiivne kajastus on osa reaalsusest ning me ei tea, mida me ei tea, soovitab ta mõelda tõest kui suurema ja muutuva reaalsuse isoleeritud osast. Tegelikkuse kirjeldused pole kunagi ammendavad, ent neist mõni sisaldab rohkem tõtt. Näiteks valem E=mc2 või ringi ümbermõõdu ja diagonaali suhe π kajastavad osalist tõde, aga ei ütle midagi kohvi maailmaturu hinna ega Lähis-Ida poliitika kohta.

Harari hoiatab, et usk, kuidas suurem hulk informatsiooni viib tõe lõpuks võidule, ei rajane ühelegi varasemalt tõendile ega ole ka kooskõlas informatsiooni enda olemusega. Vastasel juhul peab universumist arvukaid tõendeid esitav astronoomia elimineerima igasuguse usu astroloogiasse kui tõenditeta, põhjendamatusse ja ebajärjekindlasse libajutustusse.

Ometi arvestatakse tänapäevalgi elukaaslase valikul horoskoobimärkidega ja astroloogial on mõju mõne riigi poliitikas. Kosmilises ruumis teineteisest tuhandete valgusaastate kaugusel asuvad ja mitte mingit seost omavatest tähtedest kahemõõtmeliste tähenduslike kujude nägemisele rajaneva majandussektori üleilmselt aastakäibeks hinnatakse ligemale 13 miljardit dollarit.

Astroloogia elujõud rajaneb informatsioonil, kinnitades vaid, et nii vead, valed, kui ka fantaasiad ja väljamõeldised on samuti informatsioon. Informatsiooni olemuseks on olla vahend, millega luuakse uusi reaalsuseid, märgib Harari. Ta selgitab, et informatsioon seob igasuguseid elemente tervikusse, mis võib, aga ei pea kajastama tegelikkust. Informatsioon ise ei muuda midagi õigeks.

Selle abil asetatakse asju ja arusaami formatsioonidesse, näiteks teineteise suhtes kiindumust tundvasse paari, astroloogilise märgi alla kuuluvasse rühma, poliitilisse liikumisse, religioosse jutustuse põhjal joonduvasse kultuuri, teadusliku teooria koolkonda jne.

Sestap, hoolimata sellest, kas informatsioon kajastab tegelikkust, on see alati organiseerimise vahend, millega ühendatakse inimesi ühiste eesmärkide alla. Nad ehitavad loodud jutustuse ajendil templeid, peavad ususõdu, valmistavad aatompommi jne.

Viimasega seoses on veel hea teada, et illusioonide loomine on odavam ja enamasti meeldivam. Reaalsus osutub alatasa kogetust keerulisemaks ja tihti ka ebameeldivaks. Seetõttu kasutatakse inimeste ühendamiseks ja juhtimiseks kasutatakse palju sagedamini tegelikkust ilustavat informatsiooni. Siin ilmneb huvitav erisus. Näiteks kui keegi soovib ehitada aatompommi, kuid ignoreerib füüsikaseaduseid, siis pomm ei tööta.

Ent kui rajada tegelikkust ignoreeriv ideoloogia, õnnestub luua reaalsete plahvatusohtlike tagajärgedega rahvaliikumine. Õpetades maailmale, et E=mc2, pole maailma elanikes korra kujundamisel tulemuslik. Tõhusam on luua ebareaalsete lubadustega ideoloogiaid.

Sellega seoses süveneb ebamugav probleem. Infoajastu tekitas informatsiooniesitajate paljususe. Varasemalt oli raamatute ja ajakirjanduse näol olemas tugev filter. Internet kaotas avalikkuse poole pöördumiselt lävendi ja sünnitas suunamudijate fenomeni. Neid huvitab tõest palju enam tähelepanuga kaasnev raha ja võim. Eesmärki teenindab kõige tõhusamalt valed ja moonutatud info ehk reaalsuse loomine eksimuste rikkast ja valelikust informatsioonist.

Nagu tõdetud, informatsiooni kasutatakse loomaks reaalsete probleemidega inimeste kogumeid. Paraku, sarnaselt aatompommi näitele, ei aita reaalsust ignoreerivad jutustused probleeme lahendada. Need toimivad inimeste karjatamise vahendina.

Ajaloost leiab arvukalt näiteid, kus vastuolu tegelikkusega lõppeb tõsiste, teinekord hukatuslike tagajärgedega. Informatsiooni rakendamine individuaalsete huvide küünilisse teenistusse teeb juba sedavõrd palju haiget, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hariduse, teaduse ja kultuuri üksus UNESCO koostas hoiatava raporti. Kokku 45 riigis umbes 500 suunamudijat küsitledes selgus, et kaks kolmandikku ei kontrolli oma vaatajatele esitatava teabe allikaid. Kui seda ka tehakse, pole tihti tegemist usaldusväärse allikaga. Selle asemel piirdutakse tõdemusega, et see on populaarne seisukoht.

Toetudes Harari informatsiooni olemusele, on seda ilmsem, et ka UNESCO ilustab reaalsust jutustusega alanud koolitusvõimalusest, mis pidavat aitama kaasa sellele, kuidas olla veebimaailmas usaldusväärne infoallikas. Eelistame lohutavaid lugusid mitte tõde. Järgmiseks hakkab inimkonda oma leidlike lugudega rühmitama tehisintellekt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".