Vaadates täpsemalt viisi, kuidas me asjadele läheneme, selgub, et me ei vaata neid olevikus. Oleme alati ajast maas. Igasugune tajuga seotud välise maailma mõju, olgu selleks nägemine, haistmine, puudutus või midagi muud, avaldub esmalt keha pinnal asuvatele spetsialiseerunud retseptoritele. Nii tärkab aga vaid keemiliste-elektriliste signaalide segu.

Alles ajju jõudes konstrueeritakse neist vastav tähendust omav kogemus. Sellest jõuab valikuliselt meie teadvusesse vaid osa. Hulk huvitavaid signaale jääb teadvustamata. Näiteks ei taju me insuliini või süsihappegaasi kontsentratsiooni muutust vereringes. Tunneme end lihtsalt kehvasti, eristamata selle põhjuseid.

Jätkuvalt tegelikkusest maas olles on mõistetav inimese soov olla ennatlik ja ennustada tulevikku. Teistsuguste loomade tuleviku käsitluses selge arusaam puudub. Mõnes eksperimendis on näiteks ahvid eelistanud tulevikutöödega seotult aimatavat ettenägelikkust peegeldavaid tööriistu. Leidub koduseid koeri, kes ootavad kindlal ajal pereliikmete koju saabumist. Oravad ja rähnid koguvad talveks toiduvarusid jne.

Taolisi ilmingud saab taandada jooksvas ajas käitumisi juhtivatele refleksidele. Samas kuvandub vähemalt inimese enda tulevikutundlikkuse prisma vaadates kuvandub neis algelise püüdeid tulevikku ette näha.

Loomade tulevikukäsitlus on tugevalt seotud inimeste valikuid kujundava eetikaga. Juhul kui loom elab ainult selles ajahetkes, ilma tuleviku käsitluseta, vormiks see põhjalikult inimeste suhtumist loomadega seotud eetilisse kohustustesse.

Sellisel juhul oleks oluline panustada loomade vahetusse elukvaliteeti. Nende pikaajalised püüdlused või ootused ei omaks üldse kaalu. Sealhulgas küsimuses, kas neid võiks inimese heaolu huvides surmata. Loomal oli ilus elu ja siis enam lihtsalt polnud. Mõte äratab aga tulevikuga arvestavates inimestes ebamugavust ja vaidluseid. Sellest võib teha ühe usutava ennustuse sellesisuliste vaidluste pika tuleviku kohta.

Inimese teistsuguse kvaliteediga tulevikku suhtumise tõendiks on tema investeeringud tööriistade arendamisse ja maailma toimimist mõista püüdvasse teadusesse. Mõeldes börsile pelgalt spekulatiivse investeerimise põhiselt, jäetakse arvestamata, et sealsete ettevõtete oodatav tulususe areng rajaneb nende tööriistade tuleviku tootlusel.

Oktoobris välja kuulutatud Nobeli preemiate näitel on nii tööriistade kui ka teadussaavutustega seoses tehisintellekti võimatu eirata. Tunnustusi jagus nii tehisaru arendajatele kui ka edukatele rakendajatele. Rajades olulise usu paremast tulevikust tehisintellektile, väärib tähelepanu analüüsifirma Gartner uuring.

Selles hoiatatakse, et 2027. aastal seisavad 40 protsenti tehisintellekti andmekeskustest silmitsi elektrienergia nappusest tulenevate tööpiirangutega. Põhjus ei seisne maailma elektrienergiatarnete languses. Elektrit toodetakse aina rohkem. Protsentuaalselt kasvab TI energiatarve lisanduvast tootmisvõimsusest kiiremini.

Aastaks 2027 tehtud prognooside kohaselt tarbivad maailma tehisaru vajadusi teenindavad andmekeskused elektrienergiat 500 teravatt-tundi. Eelmise aastaga võrreldes tähendab see, et nelja aastaga võib oodata elektritarbe kahekordistumist. Võrdlusena kasutab Eestis aastas umbes 8,5 TWh ehk 60 korda vähem. Kodumaised TI-ga seotud serveripargid on väikesed ega kajastu energiatarbimises iseseisva kuluallikana. Meie võimaluseks on Soomes asuva LUMI-keskuse superarvuti kasutamine.

Börsi elektrihindade võrdluses on Soome olukord meiega võrreldes väga hea. Pole teada, kuivõrd hakkab TI areng mõjutama sealset elektrihinda. Gartneri hinnangul ületab TI seotud energianõudluse kasv aga kommunaalteenuste pakkujate suutlikkust oma võimsust suurendada. Sestap on oodata energia ja oluliste teenuste hinnatõusu. Hinnatõusu ennetuse nimel tehtavate pingutuste sisuks on eeldatavasti TI kasutuse suurenemine ja palgakulude vähendamine. Sellest võib teha kasvavate sotsiaalsete pingetega tuleviku kohta veel ühe usutava ennustuse.

Lisaks võib kihla vedada, et peagi võib näha mitmel poole väikesi tuumaelektrijaamu. Kasvava energiavajadusega seonduva kriisi ennetamiseks otsivad suured TI-arendajad võimalusi omaenda tuumaelektrijaamade rajamiseks. Ettevõtted, sh OpenAI, Google, Microsoft, Amazon, Meta ja Oracle, teevad juba koostööd väikeste modulaarsete tuumareaktorite arendajatega.

Protsesse iseloomustava näitena olgu ära toodud OpenAI juhi Sam Altmani investeering ühte taolisesse modulaarse tuumareaktori loomisjärgus olevasse iduettevõttesse. Näite teeb huvitavaks väidetav uudne tehnoloogia, mis kasutaks energiaallikana traditsiooniliste tuumareaktorite jäätmeid. Minireaktori tootlikkus oleks 0,75 TWh. TI-keskuste kasvavate energiavajaduse tasakaalustamiseks oleks vaja lähiajal umbes 50 sellist tuumajaama.

Analoogseid ettevõtteid on teisigi, keda rahastavad suured TI-keskuste omanikud. Gartneri ennustuste järgi peab kiirustama. Väljakutseks kujuneb koostöö ametkondadega, kus töötavad inimesed püüavad ennustada tulevikku. Paraku oleme natuke tegelikkusest maas.

Vahest oleks parem sarnaneda mõnele tavalisemale loomale ja tunda rõõmu hetkest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".