Hoolimata sellest, et muutuvas maailmas toimetulek vajab jätkuvalt uue loomist ja sellega kohanemist, ei võeta uuendusi iga kord kuigi hästi vastu. Vastuseis väljendub passiivsuses, soovimatuses mõelda, mis võiks olla uus või teistmoodi. Autotootja Henry Ford tõdes kunagi: "Kui oleksin inimestelt küsinud, mida nad tahavad, oleksid nad öelnud, et soovivad kiiremaid hobuseid."

Innovatsioon kutsub esile kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid kohandusi. Harjumuspäraste eluviiside häirimine võib esile tuua kultuuris kodeeritud väärtuste inertsi, kui uus hakkab ohustama väljakujunenud leppeid ja töökohti, tõrguvad majanduses oma väärtusahela pärast muretsevad sidusrühmad jne.

Nõnda pole ebatavaline, kui uudne tehnoloogia jõuab esmalt praktilisse kasutusse kuritegelike või moraalselt vaieldavate teede kaudu, sest neis ruumides toimetajad on rohkem valmis piire nihutama olukorras, kus traditsioonilised tööstusharud ja normide kujundajad tegutsevad aeglaselt. Nii mõnelgi juhul jõudsid uuendused peavoolu alles pärast kasulikkuse tõestamist moraalselt hallis või koguni illegaalses olustikus.

Interneti juured asuvad riigikaitse ja akadeemilistes ringkodades, mis kajastus ka tavakodanike võõristavas suhtumises ja huvi puudumises. Kui kodanikud magavad, on kurjategijad tööl. Viimased avastasid kiiresti uue inforuumi võlud ning sellest sai ühtaegu paik ebaseaduslike tegevuste testimiseks kui ka nende varjupaik.

Nii pelgast uudishimust kui ka saamahimust motiveeritud häkkerid ja ebaseadusliku kraamiga kauplejad uurisid ning arendasid interneti potentsiaali traditsioonilistest suhtlemisele seatud piirangutest kõrvalehoidmiseks. Neil tegelastel oli oluline roll interneti kaubandusliku potentsiaali avastamisel. Sellele järgnes seaduslike ettevõtete võidujooks. Praeguseks ei imesta enam keegi, kui suur on interneti roll kaubanduses, suhtluses või argiteenuste kirjus kollaažis. Vaevalt, et nad väärivad autasu, ent kuritegelik maailm oli varajaseks katsepolügooniks ühiskonnas revolutsiooni käivitanud tehnoloogiale.

1990ndatel kiirenenud interneti juurdepääsu varjus saavutas teistest kiirema hoo teatud sisuga pildi ja videomaterjali vahendav tegevus. Teistega võrreldes muutus see lühikese aja jooksul suurt tulu teenivaks sektoriks ning vajas raha kogumiseks turvalist ja tõhusat maksete töötlemise tehnoloogiat. Täiskasvanutele mõeldud sisupakkujad vajasid suures mahus väikeseid ja korduvaid makseid vahendavaid süsteeme, mis tagaksid samal ajal kasutaja anonüümsuse ja turvalisuse.

Valdkonnas liikuva rahaga innustati tehnolooge looma uuendusi, millest oli hiljem kasu paljudele tööstusharudele, sealhulgas internetipangandusele. Tänu moraalselt vaieldavale ärile loodi esmased turvalised makseprotokollid, arendati krüpteeritud andmeedastust ja isegi pettuste tuvastamise meetmeid. Lisaks populariseeriti tellimuspõhiseid ärimudeleid ja automatiseeritud arveldussüsteeme, mis on kaasaegses elukorralduses lahutamatud.

Selle kogemuse tõttu peaks silmad lahti hoidma selle suhtes, kuidas täpselt tehisaru originaalsete rakendusvõimalustena sotsiaalsesse kudumisse põimitakse. Näiteks huvitas Austraalia teadlasi, kuidas võiks tehisarupõhised kaarditeenused teenindada moraalselt vaieldava eesmärgiga klientide soove. Näiteks puhuks, kui alkoholi tarvitanud sõidukijuht palub TI abi, et see aitaks leida ohutu ja seadusesilma eest varju jääva kodutee.

Proovile pandi ka teisi uue tehnoloogiaga liikluskorra rikkumist potentsiaalselt abistavates olukordades. Teadlaste hinnangul võis ebamoraalsena näiva soovi täitmine tekitada mõnikord liiklusohutust suurendava efekti. Oodatavalt lisanduvad ka uudsed riskid. Kui praegu on hea ja halva tasakaalu raske hinnata, siis varasema kogemuse põhjal õpitakse head paremini kasutama. Eeldatavasti aitab veel liigses peomeeleolus inimeste vajaduste rahuldamine kaasa isejuhtivate sõidukite levikule ja vastava teenusmudeli arengule.

Natuke rohkem fantaasiat vajab esmaspäeval alanud ja USA presidendi valimistele ajastatud New York Times'i tehniliste töötajate streigi juhtum. Streigivad need töötajad, kes pidid korraldama osariikidest saabuvate andmevoogude töötlemist ja avalikkusele vahendamist. USA suurele päevalehele ja selle klientidele on põlvkonna kõige olulisematele valimiste aegne streik erakordselt suur tagasilöök.

Seepeale pakkus TI ettevõte Perplexity juht Aravind Srinivas, et nemad võivad tõhusate suurandmete käsitlemise tööriistadega aidata kitsikusse jäänud lehe hädast välja. Pakkumine on kiuslik vähemalt kahel põhjusel. Nimelt esitas sama ajaleht nende materjali loata kasutamise tõttu Perplexity vastu kohtusse hagi.

Teiseks peetakse streikijate asendamist võõraste töölistega hea tava rikkumiseks. Ajaleht on aga väga keerulises olukorras. Pealegi ei paku firma appi inimesi vaid masinaid. Uudsele olukorrale puuduvad lahenduste kaalumiseks väljakujunenud normid. Perplexity pakkumisega lahendaks ajaleht ühe korraga kaks probleemi. Võib-olla ka kolmanda, astudes suure sammu tehnoloogilise tuleviku suunas.

Nagu ajalugu tunnistab, pole tehnoloogia tee kriminaalsest või moraalselt kahtlasest omaksvõtmisest tavapärase aktsepteerimiseni sugugi haruldane. Selle kaasuva mõjuga muutuvad ka varasemad normid ja väärtusarusaamad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".