Võimalikus tulevikus kui isejuhtivad autod muutuvad üha arenenumaks, on võimalik, et inimesi ei lubata enam traditsioonilisi sõidukeid juhtima. Põhjus seisneb tõdemuses, et inimesest ja tehisintellektist juhtide koostöö paistab peaaegu võimatu. Lahendamatuks väljakutseks võib kujuneda põhimõtteline erinevus, kuidas inimesed ja TI üksteise käitumist tajuvad ning kuidas seejärel reageerivad.

Sõiduki juhtimine kujutab sisuliselt ennustuste tegemist. Isejuhtivad autod kasutavad keerulisi algoritme, andureid ja masinõpet, et ennustada teiste sõidukite ja liiklejate käitumist. Nende tugevus seisneb järjekindlate mustrite ennetamises. Ennustused muutuvad täpsemaks, kui kõik muud sõidukid on samuti TI-põhised ja need suhtlevad omavahel, jagades andmeid reaalajas.

Inimesi iseloomustab ettearvamatu käitumine, mis võib aktiivse tegevuse käigus isegi sageneda. Liikluses kajastub see äkiliste sõidurajavahetuste, emotsionaalsete reaktsioonide või ebastandardsete manöövritena. Vaatamata tavatule õppimisvõimele võib TI-l tekkida taoliste irratsionaalsuste piisavalt täpse ennustamisega ületamatuid raskusi, viies arusaamatusteni, mis suurendavad riske.

Probleemile inimese vaatenurgast vaadates peab tunnistama, et formaalselt meeldib talle, kui teised liiklejad peavad kinni liikluseeskirjadest ja kõik kulgeb reeglipärase mänguna. Mängu olemuseks on osalevate osapoolte sammude mõju teiste tegutsemisvõimalustele. Liikluses oodatavast probleemist saab aru teistsuguste mängude näitel. Kui tehisaru võitis males ja go-mängus inimesi, paistsid inimestele mõned TI käigud rumalate või arusaamatutena.

Mulje rajanes inimese omandatud strateegiate tundmisele. Mõni käik hiljem kogeti paraku kaotuseüllatust. TI taktikaline loogika võib nimelt rajaneda inimese arusaamadest erinevatele skeemidele. Mitmekordne male maailmameister Magnus Carlsen tõdes, kuidas hakkas ühel hetkel vastaste mängus toimunud üllatavate käikude alusel taipama, et nad olid lihvinud oma taktikaid uue põlvkonna TI-malemasinaga.

Liikluse puhul kujuneb inimese probleemiks robotauto teistmoodi ülevaatel põhinev eeskirjade jälgimine. TI ei riku ühtki eeskirja, aga võib näiteks kiirendamise asemel hoogu maha võtta, kuna see aitab vältida liigset kütusekulu, säilitades kohalejõudmise aega. TI roolitud auto liikumises on oodata väikeseid, nüansirikkaid ja inimesele mõistmatuid tegutsemisviise, mis võivad põhjustada liiklusõnnetusi või konflikte, mitte sellepärast, et tehisintellekt ei tööta, vaid seetõttu, et inimestest juhid ei mõista tehisintellektiga juhitavate autode käitumist täielikult või ei oska seda ette näha.

Kuna transpordi tõhususe areng toimub inimeste huvides, otsustavad nad lõpuks ise, keda või õigemini mida liiklema lubatakse. Robotautod võivad muuta kogu liiklusmustri graatsiliseks koreograafiaks. Sellele lavale ebainimlikule sooritustasemele treenimata baleriine ei lubataks.

Lisaks transpordile huvitab inimesi ka raha. Sellest osa vahetatakse töise panuse vastu. Teine märgatav osa on rohkem või vähem seotud börsiinvesteeringutega, mis on autojuhtimisega sarnane ennustustegevus. Oluliseks erinevuseks on börsil väärtpaberite hinna liiklust kujundava informatsiooni maht ja osaline varjatus. Mõlemad seostuvad inimese vaimse piiratusega. On vaid aja küsimus, kuni väärtpaberi maastikule ilmuvad TI-põhised portfellijuhid.

Siinkohal sarnasus liiklusega katkeb. Kui liikluses on inimese ebastabiilne ja irratsionaalne käitumine ohuallikas, siis börsil on see võimalus rikastuda. Peamiselt neile, kellel õnnestus vedamise teel mõnest väga rumalast olukorrast varem väljuda. Sellega kaasnev mõiste on nn viimase rumala või naiivse fenomen. Viimaseks jäänud õnnetul inimesel nappis olulist teavet, ta ei osanud seda mõista või käitus irratsionaalselt. Selliseid investoreid peab olema palju, et vähesed rikkaks teha ning taoliste optimistlike näidete varal kõiki investeerima meelitada. Vaevalt, et keegi tunnistab raha peale panustades oma rumalust.

Tohutu andmeanalüüsi potentsiaaliga TI võiks teoreetiliselt omada kõigi turgu kujundavate tegurite kohta peaaegu täiuslikke teadmisi. Sünniks ülitõhusa turu stsenaarium, milles investoritel puuduks teiste ületamiseks tarvilikele teadmistele rajanev tegutsemisruum. Väärtpaberite hinnad kajastaksid alati kogu parimat olemasolevat teavet ja kauplemisest kaoks spekulatiivne olemus, hinnad ei kõiguks ja nii mõned inimesed kui ka masinad ei saaks teistest rikkamaks. Kasumipotentsiaali lootuseta investorite kadudes võib turu likviidsus kokku kukkuda. Börsi toimimine vajab naiivseid inimestest investoreid.

Teisalt võib arvestavaks riskiks kujuneda võimalus tehisaru karjakäitumiseks, kui masinõppealgoritmid tuginevad sarnastele andmetele ja kasutavad tulude optimeerimiseks sarnaseid strateegiaid. Piisab, kui teatud arv TI-investoreid reageerib samaaegselt samadele turusignaalidele. Näiteks võib aktsiahinna kerge langus vallandada massiivse müügi- või ostulaine.

Taoline positiivse tagasisideahela nähtus on paljudele tuttav, mis ilmneb mikrofoni valjuhääldaja lähedale viimisel. Piisab juhuslikust piuksatusest, mille mikrofon edastab valjuhääldajale. See jõuab nüüd natuke valjemalt mikrofoni, kuni heli võimendub nõiaringis kõige nõrgema tehnilise sõlme purunemiseni. Ka sellisel juhul oleks kasulik omada süsteemis aeglaselt ja ettearvamatult tegutsevaid inimeste moodi pidureid.

Tulevikus tuleks rumalad inimestest autojuhid seega tänavatelt eemaldada ja suunata börsile. Huvitav ongi oodata, millal asutakse piirama TI rakendamist börsil ja inimeste lubamist autorooli.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".