Riiklik suveräänsus tähendab, et iga riik valitseb ennast ilma välise sekkumiseta. Tegemist pole pelga eneseusuga, vaid rahvusvahelises õiguses laialdaselt tunnustatud põhimõttega. Igal riigil on õigus kehtestada oma seadusi ja eeskirju. Näiteks on riigil õigus keelata varem Twitterina tuntud platvormil X avaldatud sõnum.

Seda eeldusel, et igas riigis luuakse õiglased, eetilised ja oma rahva heaolu toetavad seadused. Midagi sellist, mille kohta võiks öelda moraalselt õiglased seadused. Näiteks sellised, mis keelavad diskrimineerimise, tagavad avaliku turvalisuse ja edendavad võrdseid võimalusi. Seadused peaks põhinema iga riigi ühiskonna kollektiivsel moraalil ja väärtustel.

Mõnikord usutakse ka suurema kandeulatusega üleilmsete moraali olemasolusse. Seda kinnitavad näiteks naaberriikide sarnased või föderaalriikide ühised seadused. Hoolimata õigusest kontrollida oma piirides toimuvat, pole riikidel volitusi oma moraali jõustada väljaspool riigipiire.

Riigid võivad sõlmida aga lepinguid, millega püütakse edendada teatud moraalinorme omavahel või isegi kogu maailmas. Näidetena sobivad üpris ulatuslikud kokkulepped inimõiguste ja keskkonnakaitse alal ning midagi on püütud teha relvakonfliktide vähendamiseks. Lisaks võivad riigid edendada ühiste moraalinormide omaks võtmist, veendes teineteist läbi diplomaatiliste suhete.

Lisaks naabrite vahelt jooksvatele piiridele on riikide suveräänsusel veel üks mõõde. Neil on õigus kohaldada omi seadused nii Maa sügavuste kui ka kosmoseavaruste poole. Antud õiguste teljel on rohkem halle tsoone, rahvusvaheliste lepingute tõlgendusi ja väljakutseid. Näiteks võib endale kuuluva maa kahjustamine vähendada ka teiste heaolu. Näiteks võib seda näha Amazoni vihmametsas toimuv raie, territoriaalsete veekogude kahjustamise või kasvuhoone gaaside tekitamise puhul.

Igal riigil on suveräänsed õigused oma territooriumil olevate loodusvarade üle, sealhulgas selle üle, mis asub maapõues. Tehniliselt puudub konkreetne rahvusvaheline leping, mis määratleks täpselt, kui sügavale riigi suveräänsus ulatub. Praegu olemasoleva tehnilise võimekuse puhul lähtutakse ideest, et riigi suveräänsus küünib piltlikult nii sügavale kui labidas ulatub.

Aastal 1967 sõlmitud rahvusvahelise lepingu järgi peetakse kosmost kogu inimkonna ruumiks, kus on igal rahval vabadus seda ilma teiste sekkumiseta kasutada ja uurida. Siiski vastutavad riigid kosmosealaste tegevuste eest, olenemata sellest, kas seda teevad valitsus või kohalikud eraettevõtted. Lisaks sätestati, et Kuu koos muude taevakehadega on kõigile riikidele tasuta uurimiseks ja kasutamiseks. Lepingu kohaselt ei saa ükski riik nõuda suveräänsust ühelegi maailmaruumi osale.

Küll aga on igal riigil täielik ja ainuõiguslik suveräänsus oma territooriumi kohal oleva õhuruumi üle. Kõrgusele puudub aga rahvusvahelise õigusega selgelt määratletud ülempiir. Kehtiva üldise põhimõte järgi on riigil suveräänsed õigused oma territooriumi kohal oleva õhuruumi üle piirini, millest alates algab kosmos. Õiguslikult mitte siduv, aga levinud töömääratluse järgi peetakse selleks merepinnast 100 kilomeetri kõrgusel asuvat nn Karmani joont, millest edasi peaks algama kosmoseruum.

Õiguslikult hall tsoon võimaldab riikidel oma strateegilistest huvidest lähtuvalt õhuruumi tõlgendamisel teatud paindlikkust. Praktikas on see pigem pime tsoon. Paindlikkuse all mõeldakse tehnoloogilisi ja varjatumalt sõjalis-tehnoloogilisi võimalusi. Elon Muski Starlinki satelliidid tiirlevad umbes 550 kilomeetri kõrgusel ja sõjaliste luure tehiskaaslaste orbiitidele ei kehti samuti selgeid piiranguid.

Need olid näited riikide maisemast suveräänsusest ja piiridest. Mida aga teha, kui juba mainitud suveräänse riigi territooriumil levitatakse teises riigis registreeritud internetiteenuse vahendusel alamate ainulaadseid väärtusi, kultuuri ja heaolu kahjustavalt traumeerivat teavet? Näiteks seal korda saadetud süütu rahva tapatöödest.

Austraalias Sydney äärelinnas aprilli keskel toimunud otseülekande ajal kõndis üks tüüp kirikus kantsli juurde, pussitas esmalt piiskop Mari Emmanueli ja preestrit ning haavas seejärel teisi kirikus viibinuid. Sooviks keegi võigast sündmust meelelahutuseks uuesti vaadata, oleks targem pöörduda raviarsti poole. Terve mõistusega ühiskonna osale mingit kasu vastiku materjali vaatamisest ei teki. Pigem vastupidi, arvestades, et kõigest kolme päeva eest oli avaliku pussitamisega tapetud kuus Sydney elanikku.

Millegipärast otsustas Elon Muski juhitav X kaitsta video levitamist, osutades sõnavabadusele. Austraalia kohus nõudis video eemaldamist. Avaliku leina ja meelerahu kõrval oli oluline argument video julgustav mõju järgmistele vägivallaaktidele ehk otsese kahju risk. Probleem on suveräänse riigi nõudmise ulatumine kogu maailmale. X-i esindaja pareeris nõudmist, et ühegi riigi valitsus ei oma õigust tsenseerida teiste riikide alamate postitusi.

Küll aga on Elon Muskil õigus eemaldada teda häirivaid postitusi sõltumata postitaja riiklikust staatusest. Muskil on antud loos silmapaistev roll, sest ta teatas, et "Austraalia ei saa olla maailma interneti politsei". Interneti üleilmse ruumi õigustega seonduvad probleemid pole enam ammu uudis.

Uudiseks on majanduslehe The Wall Street Journali hinnang, et Elon Muski avaldustel on kahjulik mõju liberaalse maailmavaatega, uue ja keskkonnasõbraliku sõiduki ostjatele. Twitteri ostmise järel on Tesla müük süstemaatilises languses, X-platvormi langusest rääkimata.

Leidub inimesi, kes usuvad, et sarnaselt riikidele eksisteerib veel personaalne suveräänsus. Vabadus mitte vaadata X-platvormi ja osta nn Muski autot.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".