Elon Musk ähvardab muuta autotootja inimrobotite sünnitusmajaks
Kuigi Tesla iga-aastastest tuludest saab kirjutada umbes 95 protsenti automüügi arvele, on see riskiinvestor Elon Muski sõnul olemuslikult robootika ja tehisintellekti ettevõte. Ambitsioonide realiseerimiseks tuleb talle loovutada aga esmalt veel 12 protsenti firma aktsiatest, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Eelmise aasta tulemuste põhjal tuli 95 protsenti Tesla käibest autodega seotud majandustegevusest. Iseenesest poleks selles uudisväärtust, kui ettevõtmise üks asutaja ja juht Elon Musk oleks sellega rahul. Tegemist on vaieldamatult vastuolulise ja ebatavalise isikuga. Väheste kohta võib põhjendatult öelda nii palju halba ja imetleda samal ajal vähemalt auto- ja kosmosetranspordi valdkonnas tema juhtimisel saavutatud kadestamisväärset edu. Tublid ja sotsiaalsete mõõdupuude järgi standardsemad ettevõtete juhid pole sama suutnud.
Muski edu hinnaks on võimalikud kolossaalsed möödapanekud Hyperloopist Twitterini. Tema peale on raske panustada. Muski jälgimine on segu hirmusegasest põnevusest, küsides, kas järgmises sammus peitub ainulaadne geniaalsus või mõni variant tuhandetest võimalikest vaimuhaiguse vormidest.
Igatahes ähvardas Musk, et kui talle Tesla juhtumisel rohkem võimu ei anta, jääb firma pelgaks autotootjaks. Seepeale võiks imestunult küsida, et kas autode tootmine polegi autofirma eesmärk. Kummal poolt mõistuse joont asub Musk, kes esitas äsja ultimaatumi, et temale kuuluvat aktsiaosalust peaks lastama tal kahekordistada, et siis omada siis neljandiku aktsiatega ettevõtte kujundamisel suuremat hääleõigust?
Tema ambitsioon on muuta Tesla autotootjast millekski enamaks. Firma võiks olla maailma juhtiv tehisintellekti ja robootika tarnija, märkis Musk. Ettevõtja lisas, et veerandi aktsiate valdamiseta ei tunne ta end piisavalt kindlana tüürimaks edukat autotootjat potentsiaalselt veelgi suurema äri juurde.
Inimkonna senine tehnoloogiline areng võis paista kaootiliste avastuste karussellina. Sellisena mis käib ringiratast, kandes reisijaid ei kuhugi ja täites nende üürikese maise episoodi meelehea ja iiveldusega. Nüüd võib aga märgata kogu tegevuse suunda reetvaid üha selgemaid kontuure, mille lõpus asub inimküsimuse lahendamine.
Kõik sai alguse tööriistade kasutamisest. Mõned loomad proovisid sama, aga jäid tänaseni kinni oksade ja kivide juurde. Inimene õppis kogemusest ja kasutas abivahendeid töiste portsesside tõhususe suurendamiseks ning osadest töödest vabanemiseks. Arenguhüpet tähistab tööstusrevolutsioon, mille käigus ühendati tööriistad välise energiaallikaga. Seejärel arendati automaatikat, et tööriistad teeksid tööd iseseisvalt ja enamgi veel. Inimesele jäi otsustaja roll ehk määrata mida ja kuidas teha.
Tehisintellekti eesmärk on nüüd õppida ise otsustama, reageerides nii keskkonnale kui ka inimesele. Eelistatavalt rahuldades inimese kasvavaid vajadusi ja tehes seda paremini, kui ta on ise seni suutnud. See tähendab, et mõne aja pärast on tehisintellekt paratamatult temast nutikam ega ole enam inimesele mõistetav ja käsutatav.
Sedasi mõeldes võib arvata, miks Elon Musk peab TI arendamist autodest väärtuslikumaks perspektiivis. Varem või hiljem sõidavad nad ise ja autode arv on suhteliselt lõplik. Sama kehtib iga auto rooli keerava TI kohta. Sellega väsimatult õppiva tehnilise juhi vajadus aga ei piirdu. Inimestel on palju tarvidusi ja nendega seotud töid.
Olgu selleks kasvõi särgi kokku lappamine. Enamik teismeliste poisslaste vanemaid teavad ilmselt, kui suure väljakutsega koduse heaolu mõttes tegemist on. Asjade liigutamist ja manipuleerimist sisaldavaid tööprotsesse on palju. Nende teostus eeldab lisaks probleemide lahendamise intellektile osava, jõulise ja väsimatu käsitsemise võimekust.
Hiljuti tutvustati Tesla robotit tegemas üpris graatsilisi liikumisi ja haaramas ühe käe sõrmede vahel karbist õhukese koorega muna, mille asetas seejärel teise käe sõrmede vahele ja seejärel õrnalt kausikesse. Esmaspäeval näitas Musk videot samast robotist, mis võttis korvist T-särgi, laotas selle lauale ja lappas selle siis kokku. Teslabot tegi oma tööd selle vajaduse üle vaidlemata, jõudes vähemalt enamustest teismelistest poistest parema tulemuseni. Robotite esitlemise eesmärk pole osutada võimalikule revolutsioonile noorte meeste kappide heakorras, vaid kiire õppimisvõimega robotite ajastu jõudsale lähenemisele.
Võttes arvesse praeguse autotööstuse tootmisvõimsuse, võiks autole sarnase keerukuse tasemega ca 50 kilogrammi jagu roboteid toota kuni paar miljardit ühikut aastas. Erinevalt inimestest piisab nende intelligentseks muutmiseks tarkvara kopeerimisest. Tegemist on järelikult autodest suurema äriga. Mõnedel hinnangutel pakutakse humanoidrobotite turu suurusjärguks triljon dollarit.
Nüüd jääb alles küsimus, kas Elon Musk on ainuke elektrilisest inimesest unistaja. Tuleb välja, et antud äriplaaniga tegutsevad mitmed ettevõtjaid ja investorid. Huvitava kuuldusena räägitakse, et ka OpenAI on asunud kokku ostma mitmeid robootikaga tegelevaid väikeseid ettevõtteid.
Senise inimestest tööjõu täiendamine, täiustamine ja lõpuks asendamine humanoidrobotitega võib olla vajalik samm tsivilisatsiooni täielikuks realiseerimiseks või inimküsimuse lõplikuks lahendamiseks.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"