Umbes kahes kolmandikus arenenud riikide leibkondades elab inimeste kõrval mõni lemmikloom. Enamasti on selleks koer või kass. Sagedamini on lemmikuks koer, keda leidub pea pooltes kodudes. Kasse leidub veidi enam kui igas neljandas kodus. Kassidele järgnevad oma esinemissageduse mõttes akvaariumikalad, kes elavad umbes igas kuuendas kodus. Kalade kohta puudub vastav teave ilmselt põhjusega, kuid 85 protsendi koera- ja 76 protsenti kassiomanikest loevad oma lemmiklooma pereliikmete sekka.

Lemmikloomade lisandumine peredesse on olnud aastaid tõusutrendis, mis loob aluse suurele ja kasvavale ettevõtlussektorile. USA näitel ulatusid viie aasta eest lemmikloomadele tehtud kulutused 90 miljardi dollarini aastas. Eelmisel aastal olid loomast sõbra ülalpidamise kulud juba 136 miljardit dollarit ehk kasvanud kolmandiku võrra. Seejuures kinnitasid 80 protsenti omanikest kinnitavad, et koduloom vähendab nende üksildust. Natuke üle poolte nõustusid, et lemmikloom aitab leida kontakte teiste inimestega.

Noored täiskasvanud ehk niinimetatud Z-põlvkonna esindajad, kes sündisid aastatel 1995–2012, ja aastatel 1981–1996 ilmale tulnud Y-generatsiooni esindajatest paljud peavad lemmiklooma lapse rolli täitjaks. USA-s mõtleb nii 53 protsenti Z- ja 41 protsenti Y-põlvkonna liikmetest. Seda ilmsemalt täidab karvane pereliige auku, mis kasvab seoses madala iibe ja üha hilisemaks lükatud esimese lapse sünnitamisega.

Lemmikloomade ja omanike vaheliste suhete mõju üksildusele uurinud teadustöid koondavas metaanalüüsis leidsid teadlased, et koroonapandeemia kasvatas lemmiklooma omavate inimeste arvu, reetes inimeste kasvavat rahulolematust täitmata jäänud suhtlusvajadusega.

Kassi- ja koeraomanikest enamik vestlevad oma neljajalgsete pereliikmetega. Seejuures võib näha siiski märgatavat vahet. Koeraga räägib 85 protsenti koeraomanikest, mil kassis näeb vestluspartnerit 68 protsenti omanikest. Loomade aju lähemalt uurides võib üsna kindlalt väita, et neist kumbki inimeste jutust tegelikult aru ei saa. Omanik sellele ei mõtle. Tema vajab suhtluspartnerit. Vähemasti elab ta usus, et neljajalgne kaaslane on nõus lahendama probleeme rääkides, mitte käte ega käppade või hammastega.

Karvase kaaslase omanikest usuvad natuke üle poolte, et loomad mõistavad neid inimestest paremini. Piiratud suhtlusvõimekusega loomade puhul piisab illusiooni säilitamiseks ja suhtluse kinnituseks rõõmsast olekust. Vahet pole, mida inimene räägib. Aitab sellest, kui ollakse kohal ja liputatakse saba või tehakse häält. Küll inimene ise välja mõtleb, mida ta looma käitumisest välja loeb. Keegi ei soovi jääda rumalasse olukorda, millest enamasti sünnib järeldus, et loom teab rohkem, kui ta räägib või kehakeelega edastab.

Mobiilside arenguga lisandusid võimalused loomadega kaugelt suhtlemiseks. Tehnilise kanali kaudu võtab lemmikloomaga ühendust umbes iga kuues-seitsmes ameeriklane. Enne kui tehnilise arenguga jätkata, olgu ära toodud ka negatiivse tõdemusena, et umbes pooled koeraomanikud kahetsevad looma koju toomist. Probleeme on koerte puhtusega, reisimise ajaks hooldaja leidmisega ning sõprust õõnestavad ka halb õppeedukus, kasvatuslikud probleemid, pidev haukumine ja lõpuks ka üpris kallis arstiabi. Samas kinnitab koera algupärane hankimine igatsust neljajalgse kaaslase järele.

Siin võib appi tulla tehnika areng. Praeguseks on ilmselt paljud kuulnud midagi robotkoer Aibost või teda isegi näinud. Nukusuurune plasttegelane oskab matkida päris koera, aga teeb seda mainitud puudusteta. Aastate eest tabas Aibo fänne šokk, kui robotkoera valmistaja Sony otsustas tootmise 2004. aastal lõpetada. Toona küll lubati, et müügijärgsed teenused tarkvara uuenduste ja tagavara osadena lakkavad alles aastal 2016.

Seatud tähtajast aasta hiljem, 2017. aastal otsustati robotkoerte tootmisega uuesti algust teha. Inimesed vajavad kaaslast ja Aibo tõestas, et tema selleks sobib. Plastist koera saab endale soetada umbes 3000 dollari eest. Oktoobri algul võis koera mällu laadida värske tarkvaralise iseloomu, mis rikastas koera käitumist ajaks, kui istub elektripistiku otsas ehk bioloogilises mõttes koera "toitmise" ajal. Omanikul on võimalik aastas 300 dollarit maksva pilveteenuse kaudu näha, mida kunstkoer teeb, õpetada talle trikke, kontrollida "tervist" ja talletada pilve "hinge" varukoopiaid.

Üks suur omadus on koeral siiski veel puudu. Võimalik, et selle saab esmalt endale Aibo suur ameerika sugulane. Boston Dynamicsi loodud 75 000 dollarit maksev suur robotkoer Spot sai tarkvarauuendusega kaasa ChatGPT-4 keelemudeli ja oskab nüüd rääkida. Näiteks võib Spot töötada giidina. Varasemalt on hirmuäratava ja jõulise välimusega tegelast kasutatud Ameerikas politseitöös.

Ilmselt loeb sinises värvis Spot edaspidi enne hammustamist kodanikele nende õigusi. Nii võib juhtuda, kui mõni inimene on jätnud koduse robotkoera hooletusse. Lähitulevikus suhtlevad tehiskoerad ilmselt omavahel sõnatult, interneti vahendusel, kuid manitsevad inimesi häälekalt korralikkusele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".