Tehnoloogiasektor peaks pakkuma ohtralt tööd. Nõudlus uute tehniliste vahendite ja teenuste järele on kasvutrendis. Ometi, üleilmses võrdluses on aasta algusest töökoha kaotanud peaaegu 250 000 tehnoloogiasektori töötajat. Eelmise aasta võrdluses on juba praeguseks hetkeks koondamiste arv poole suurem.

Palgalisi on vähendanud suured ettevõtted, nagu Google, Amazon, Microsoft, Yahoo, Meta, Zoom, Linkedin ja isegi Tesla. Koosseisu vähendamise laines osalevad ka paljud alustavad tehnoloogiaettevõtted pilveteenustest krüptoraha sektorini. Arvud ei kajasta kogu reaalsust, kui töö kaotavad paar-kolm töötajat, kuigi tehnoloogia olemusliku tõhususe puhul võib mõne firma kolm inimest tähendada poolte töötajate vallandamist.

Jooksev ülevaade rajaneb 1061 firma vallandamiste andmetele. Sektoris vallandamiste infot koguva organisatsiooni andmetel ehmatas suurim laine kohe aasta alguses, jaanuaris, kui uut tööd soovitati otsida pea 90 000 seni pädevaks tunnistatud inimest. Laine püsis kõrgena kevade lõpuni, misjärel saabus suhteline vaikus, kuus pidi oma senise tööga hüvasti keskmiselt 10 000 inimest.

Põhjused on enamasti ühised – kasvu aeglustumine koos majanduse jahtumise ja investeeringute nihkumisega tehisintellektil põhinevatele tehnoloogiatele. Ühtegi ettevõtet ei takistata ka ise tehisintellektiga tegelemast. See ei tähenda siiski, et töökohti tuleks juurde. Ilmselt on nende jätkuv kadumine koos tehisintellekti panustatud investeeringute tasuvusega.

Huvitava vaate vaimselt nõudliku tööga palgasaajaid arvatavalt tabava tööhõive muutuste põhjustesse pakub Harvardi, Pennsylvania ja MIT ülikoolide teadlaste korraldatud värske uurimus. Pealkirjas lubatakse esitada "reaalses töökeskkonnas kogutud eksperimentaalsed tõendid tehisintellekti mõju kohta teadmustöötajate tootlikkusele ja töö kvaliteedile".

Maailma tippu kuuluvate kõrgkoolide kõrval oli uuringu autorite seas veel eksperdid konsultatsioonifirmast Boston Consulting Group. Tegemist on üleilmse haardega strateegilise juhtimise alast nõu andva ettevõttega. Uuritavateks olid firma 758 konsultanti. Nad jagati kaheks – need, kes kasutasid tööülesannete täitmiseks ChatGPT versiooni 4, ja need, kes töötasid oma peaga.

Leiti, et tootearendust puudutavate ülesannete lahendamisel oli tehisintellekti tööriista kasutajate tulemuse kvaliteet 40 protsenti parem, tulemus saadi neljandiku võrra kiiremini ja tööde teostus viidi 12 protsenti sagedamini lõpuni. Sellega huvitavad tähelepanekud ei piirdunud. Indiviidi tööoskustest sõltus tehisintellekti abistava efekti suurus. Kõige rohkem ehk 43 protsendi suurune positiivne nihe esines seni madalaima tulemuslikkusega töötajate puhul. Varasemalt juba väga head tööd teinutele lisas ChatGPT 17 protsendi suuruse eduefekti.

Kõik polnud siiski pelgalt hea. Võimaliku puudusena avastasid teadlased, et tehisintellekti kasutamise tulemusel muutus töötamine standardsemaks ja isegi head tulemused osutusid ühelaadsemateks. Ilmnes, et ülesannetes, kus oli vaja esmalt analüüsida ettevõtte senist tegevust kirjeldanud dokumente ja teha nende põhjalt äri parandamise ettepanekuid, esines tehisintellekti kasutanud konsultantide töös pea viiendiku võrra rohkem ebatäpsusi.

Autorid rõhutasid, et probleem esines nende professionaalide puhul, kes kasutasid tööriista väljundit automaatselt, seda kriitiliselt analüüsimata. Nad tuletasid meelde, et head tööriista peab oskama ka kasutada.

Veel panid teadlased tähele, et osa konsultante eristasid ja jagasid tööülesandeid vastavalt enda kui inimese ja tehisintellekti vahel. Teise rühma moodustasid töötajad, kes püüdsid võimalikult palju tööd loovutada tehisintellektile. Tüüpiliselt jätsid nad viimase ülesandeks ka kogu aruande kokkupaneku.

Esimestele pandi nimeks kentaurid ja viimased said mõneti lihtsamini mõistetava nime küborgid. Kentaurid on mütoloogilised olevused, kelle ülakeha pärines inimeselt ja alakeha hobuselt. Selgitusest ilmnes, et silmas peetigi kehalisust, milles rühma liikmed eristasid inimesele sobivad ülesanded masinale antutest. Sellest siis kaheosaline, inimese ja mitte-inimesest terviku kuvand. Paraku jääb antud vaatest välja kentauridega seotud legend nende rollist kuulsas tsivilisatsiooni ja metslastest barbarite vahelises lahingus. Kentaurid esindasid barbareid. Nad said sõjas lüüa ja aeti minema.

Nüüd jääb arusaamatuks, kas inimese moodi tööd eelistanud konsultandid esindavad uue ajastu koidikul midagi barbaarset ja kaduvat? Kas nemad moodustavadki senise tehnoloogiasektori vallandatute põhimassi?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".