Sajandi alguses valmis Euroopa rõivatööstuses keskmiselt kaks uut kollektsiooni aastas. Kümme aastat hiljem võis valida keskmiselt viie kollektsiooni vahel. Praeguseks on tekkinud ka inimeste ostuisuga osavamalt mängivaid tootjaid, nagu H&M 16 ja Zara 24 kollektsiooniga aastas. Seega pole küsimus pelgas valikuvabaduses, vaid sotsiaalses surves. Ebamugav on olla vanamoodne. Ühismeedia ajastu survestab inimesi hindama välise mulje ja vastava signaliseerimine põhjal. Ühtlasi lisandus uus, kiirmoe nähtus.

Kiiresti muutuvate trendide tõttu jääb ostetud rõivastest märgatav osa kandmata. Armutu ajasurve jätab neist suurema osa kappidesse seisma. Nähtusel on huvitav mõju kodude sisekujundusele. Riidekapid asendusid toasuuruste panipaikadega.

Tegemist on rõivastega seotud kulutuste kahekordistumisega. Esmalt hangitakse palju raha maksev rõivas, mida ei kanta ega raatsita kohe maha kanda. Britid hindavad, et pelgalt Ühendkuningriigi kappides seisab umbes 35 miljardi euro väärtuses kasutamata rõivaid. Nende hoidmiseks loovutatakse üha rohkem eluruumi kallist pinda. Ühel hetkel omanik siiski murdub ja riided lähevad prügimäele.

Poest kappi või garderoobi ja seejärel prügimäele marsib umbes 85 protsenti rõivastest ehk maamulda siirdub aastas hinnanguliselt 160 miljardi euro eest kunagist osturõõmu. Euroopa Liidus põleb või läheb prügikasti igas sekundis prügiveoautotäis rõivaid. Neist suurem osa on suhteliselt uued ja valmistatud uutest materjalidest. Taaskasutusse jõuab rõivastest umbes üks protsent.

Märgata võib protesteerivaid käsi. Käte omanikud kinnitavad, et nemad nii ei tee. Nemad kasutavad samu rõivaid mitu aastat. Riiete eest hoolitsetakse, neid pestakse ja triigitakse. Paraku jõuab rõivapesuga igal aastal ookeani umbes 500 000 tonni tehismaterjalidest vabanevaid mikrokiude. Kogus vastab 50 miljardi plastist joogipudeli valmistamiseks kuluvale sünteetilisele materjalile ehk umbes kuue pudeli jagu sünteetilisi kiude iga Maa elaniku kohta. Erinevalt puuvillast need materjalid veekogudes ei lagune. Laskem puuvillaste rõivaste omanikud aga hetkeks vabamalt hingama. Selleks peavad nad valima sobiva koha.

Rõivaste valmistamise tulemusel eraldub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase, kui eritavad neid lennundus ja laevandus kokku. Teisisõnu eraldub umbes iga kümnes CO₂ molekul rõivaste valmistamisest. Seniste suundumuste jätkudes ennustatakse, et 25 aastaga kasvab rõivaste tõttu keskkonda vabaneva CO₂ osakaal 2,6 korda.

Puuvillast ei tasu lunastust otsida. Ühe puuvillast T-särgi valmistamiseks kulub 3,2 tonni vett. Sellega saaks rahuldada inimese joogivee vajaduse 3,5 aastaks. Kümneaastase joogivee reservi eest saab paari teksapükse. Kahjuks osa vett juua ei kõlba, sest rõivaste värvimine on maailmas teisel kohal veekogude reostajana.

Rõivastega seotud hirmutavalt huvitavatest faktidest puudust pole. Hirmutab vastupidiste edusammude kirjelduste nappus. Ühe värskeima näite leiab BBC veebiportaalist. Suure osa uute tekstiilide peamine koostisosa on naftast toodetud polüester. Nailoniga sarnase vastupidava kiuga valmistatakse mitmesuguse struktuuriga kudumeid ja keemilise töötlusega antakse sellele vett hülgavaid omadusi.

Omaette nimisõna statuudi saavutanud USA-s asuva Lycra tehase säästliku arengu eest vastutav ametnik pakkus, et sünteetilise kiu võiks asendada maisist saadava bioloogilise materjaliga. Omadused pidavat olema polüestriga sarnased, aga hind kümnendiku võrra kallim. Täiendava kulu peaks jagama ostjatega. Uus materjal ei oleks samas biolagunev. Järelikult ootaks sedagi materjali teekond poest kappi ja sealt prügimäele.

Loos on ka viide Soomes Jyväskylas asuvale tekstiiliettevõttele, kus toodetakse puidust rõivatööstusele sobivat kiumaterjali. Lisaks kasutatakse tootmisest vabanev soe linna küttevõrgus. Tegemist on siiski veel väiketootmisega. Firma loodab kümne aastaga kasvatada toomismahu miljoni tonnini. Nende materjal võimaldavat uuskasutust.

Seda eeldusel, et muutub kogu tootmise ja tarbimise tsükkel. Muutustes peavad osalema kõik tuntud rõivabrändide tootjad ja loomulikult lõppkasutajad. Neil pole aga aega, tähelepanu ega raha sellega tegeleda, sest just tuli välja uus kollektsioon.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".