Läbi ajaloo ja kirjanduse on inimesi köitnud lood kurjadest geeniustest. On see siis geniaalsuse imetlus või põnevuse vajadus, kuid need pahatahtliku säraga tegelased näivad sundimatult ületavat suurema hüvangu nimel töötavate inimeste pingutusi. Nad paistavad omavat hämmastavat võimet koostada keerukaid skeeme, manipuleerida asjaoludega ja kasutada oma intellekti eesmärkidel, mis pole kaugeltki vooruslikud.

Hea ja kurja lahing on ajatu jutustus, milles kaotajad peaksid edukaid põlgama. Ent ometi äratab vist isegi ontlike kannatajate huvi see, kuidas valitud pahategijad suudavad trumbata maailma paremaks muuta pürgivate inimeste püüdlusi.

Paar värsket hälbeliste huvide teostumise näidet pakub algupäraselt muusika vahendamiseks loodud Spotify. Sõna algupärane kasutamine vihjab muutumisele. Spotify umbes 220 miljoni maksva kliendini küündiv kasutajaskond on küll tasapisi kasvanud, aga sellega pole kaasnenud soovitud käibe kasvu.

Paraku elu kallineb ja börsifirma peab olema investoritele tulus. Paari aasta tagusest börsiväärtusest on alles umbes pool. Ettevõte vallandab töötajaid ja tõstab teenuse hinda. Ühtlasi otsib teenus uute ja olemasolevate klientide tähelepanu hõivamiseks uusi vahendatavaid meediavorme.

Ühe märgatava rõhumuutusena on firma püüdnud muusika asemel suurendada kõnepõhise sisu pakkumisi. Need on peamiselt taskuhäälingusaated. Väidetavalt maksis Spotify populaarsele podcasti tegijale Joe Roganile nende platvormile eksklusiivse ületuleku eest kas 100 miljonit või koguni 200 miljonit dollarit.

Enamus platvormil kõnelist sisu tootvatest tegijatest teenivad kordades vähem. Samas pole näiteks kuus 18 000 dollari teenimine sugugi väike teenistus, eriti kui suurt midagi ei peagi rääkima. Jutu asemel lased kuulajate valjuhääldajatesse ja kõrvaklappidesse valget kohinat. Kõneosaks on enamasti etteloetavad reklaamid.

Esialgu paistis Spotify nähtust taluvat. Kohina vahendamine pole keelatud. Sellel võib olla inimestele rahustav efekt. Las siis kuulavad. Peaasi, et see toimub "meie" platvormil ja ei tekita pahandusi. Firma sisemiseks kasutuseks mõeldud kuid ajakirjandusse lekkinud analüüsist selgub, et kohinat ja muid keskkonna helisid edastavaid saateid kuulatakse päevas umbes kolm miljonit tundi.

Samas avastati, et selline materjal ei ole ärile piisavalt tõhus. Spotify otsustas kohina taskuhäälingud ühe keskse reklaamimehhanismi küljest lahti ühendada. Kui kuulaja soovib eraldi maksta, on see nende valik ja saateid keegi ära ei keela. Firma arvutuste järgi teeniks nad umbes 38 miljonit dollarit rohkem, kui suunata reklaamid kohinasaadetelt rohkema jutuga sisu juurde. Seda püütakse ka alates oktoobrist saavutada.

Kohina müümine ei ole näide kuritegelikust geniaalsusest. Kerge hälbelisuse raamiga nutikusest võib aga rääkida küll. Õigemini rääkima vist ei peagi ja võib niisama mikrofoni hingata.

Teine näide on seevastu puhas kuritegevus. Seejuures teostub see ilma otsese vägivalla ning Spotify kasutajate huve ja turvalisust riivamata. Rootsi kuritegelikud jõugud on juba aastaid kasutanud Spotify platvormi rahapesuks, väidab sealne päevaleht Svenska Dagbladet osutusega skeemis osalenud kurjategijatele.

Kuritegelikult hangitud raha muudetakse krüptovaluutaks, millega tasustatakse niinimetatud vooglibasisu tootjaid. Seejärel pumbatakse need välise sekkumise abil valitud edetabelite tippu ja raha ongi muutunud ametlikult teenitud sissetulekuks. Spotify maksab miljoni voogesituse eest kuni 5000 dollarit.

Äri maht pole väga suur. See on just parajalt kohalikku terrorismi toitev, suutes jääda aastaid jõustruktuuride valvsale radarile märkamatuks. Tegevust uurinud politsei esindaja nimetas Spotify'd kohalike gängide pangaautomaadiks. Spotify märkis ajakirjanikele antud vastuses, et nähtus on antud ettevõtlussektoris levinud pahe. Nad hindavad, et platvormil liikuvast voogesitusmaterjalist on kunstlikult tektiatud sisu alla protsendi, mida püütakse pidevalt raha vahendamisega seotud protsessidest eemaldada.

Kuigi kurjade geeniuste võidukäik võib meie õiglustunnet riivata, pakuvad need kaks näidet kütkestava pilku inimloomuse keerukusele ning kestvale võitlusele valguse ja pimeduse vahel. Ilmselt pole karta, et need lood kunagi otsa saavad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".