Aeg möödub kiiresti ja mitte seoses vaid ootamatult lõppeva suvega. Aja muutust saab tajuda ka sõnavaras. Näiteks öeldes sõna "krüptovaluuta" tundub, nagu räägiksid mingis vanaaja keeles. Sarnaselt paljudele iidsetele ilmingutele pole krüptoraha kuhugi kadunud. Aja kulu suhtes tundlik tähelepanek kajastab pigem uudistsüklite lühidust ja uue peale tulemise tempot.

Aeg on nähtusena suhteline ja vajab võrdlusmomenti. Olgu lähtekoht krüptoraha kaevandamine. Mõnesaja päeva eest võis kuulda veel hiigelsuurte energiakuludega ja tuhandete graafikaprotsessoritega digitaalset kaevandustööd teostavaid arvutifarme puudutavaid arutelusid. Mõne arvutipargi energiakulu oli nii suur, et omanikud ostsid elektrienergiat tootvaid jaamu jmt.

Energiatootmisega kaasneva keskkonnakahjuga seoses hinnati, et pelgalt Bitcoin'ide kaevandamise arvele sai toona kirjutada iga tuhandenda kasvuhoonegaasi molekuli. Oluline põhjus oli spekulatiivse hinnakõikumise tõttu võimalikult odava ehk keskkonna heaolu arvelt toodetud elektrienergia eelistamine. Mis on järgmine ajatähis?

Saabudes põgusast tagasivaatest tänasesse päeva, vestluste sisu täidavad ChatGPT ja teised tehisintellekti rakendused. Suvel sattusin vestlema maailma juhtiva IT-ettevõtte esindajaga. kes märkis, et üks ChatGPT sessioon on suhteliselt keskkonnasõbralik. Tema sõnul tarbib see vajaliku arvutusliku töö jahutamiseks vaid pool liitrit vett. Iseenesest on tegu toreda saavutusega, kui neid kasutajaid ja protsesse ei lisanduks pöörases tempos juurde.

Sarnaselt krüptorahale kannustab tehisintellekti arengut majandusloogika ehk kasum. Selle erinevusega, et krüptorahadega spekuleerivast suhteliselt piiratud omanikeringist on tehisintellekti rakendamine maailma mõttes totaalsema osalusega majandusvedur. Bitcoin'ide omanikke on natuke üle 200 miljoni ja populaarsemate krüptorahade hoidjaid umbes kaks korda nii palju. See moodustab maailma elanikkonnast vähem kui protsendi murdosa.

Investeerimispanga Goldman Sachsi kevadel avaldatud analüüsi järgi võib pelgalt toona värskelt kasutada antud generatiivse tehisintellektiga asendada nii USA-s kui ka Euroopas 300 miljoni täistööajaga töökohad. Hilisemate uuringute kohaselt saaks tehisliku intellektiga kokku hoida umbes kolmandiku tööajast ja veerandi tööülesannetest. Finantsjuht näeb nende näitajate taga kokkuhoitud tööjõukulusid.

Teisalt lubatakse töökoha kartuse kõrval luua uusi töökohti ja oodatakse tootlikkuse buumi. Kardetavasti loovad samaaegselt saabuvad sotsiaalpoliitiline kriis ja uus majanduslik võimalus tormilaadse olustiku, mille ajal juurdlemisele eriti aega pole ja kõik uudsed väljakutseid püütakse lahendada tehisintellektiga. Sellest tulenevalt kasvavad pöörase kiirusega planetaarset neokorteksit sisustavate arvutiparkide energia ja vee tarbimine.

Aastal 2017 ennustati, et 2025. aastal tarbib IT-tööstus maailma elektritoodangust viiendiku ja paiskab atmosfääri 5,5 protsenti inimkonna kõigist kasvuhoonegaasidest. Ennustusega kaasnes hoiatus, et taoline areng ohustab riikide kavandatud kliima muutust pidurdavaid eesmärke. Toonastest mudelitest puudusid ChatGPT ja teised täna rekordilise kiirusega kulgevad tehisintellekti arendus- ja rakendusprotsessid. Näiteks kolmanda põlvkonna ChatGPT treenimiseks kasutatud elektrienergia lisas keskkonda 552 tonni süsinikku. See vastab umbes poole tuhande auto iga-aastastele süsinikuheitmetele.

Näide kajastab ühe suhtleva tehisintellekti mudeli ühte arenduskorda. Ees ootavad tuhandete tööülesannete ning lugematute tervise- ja heaoluteenuste koolitusprotsessid. Õigemini ei oota, vaid nendega tegeletakse. ChatGPT-4 koolitamiseks kasutati kolmanda versiooniga võrreldes üle viiesaja korra rohkem sisendandmeid.

See ei pruugi tähendada 500 korda suuremat energiakulu ega saastemäära. Negatiivse kasv ajendab neid kulutusi vähendama. Suurte arvutiparkide omanikud on lubanud saavutada umbes kümnekonna aastaga süsinikuneutraalsuse. Selle saavutamiseks kaasatakse seda ilmsemalt tehisintellekti abi, mis omakorda loob huvitava teelahkme.

Ühel rajal kasvavad kulud lisanduvast tehislikust pädevusest kiiremini ja areng pidurdub kriisis. Teisel rajal juhtub vastupidi, kui uudne maailma mõistmine suudab probleemid lahendada enne nende tärkamist. Selle tee lõpus terendab inimkonna täiesti uus ajastu. Olulisi vihjeid ühe või teise poole triivimisest peaks märkama juba järgmise poole aasta sees. Aeg liigub ju teadupärast kiiresti.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".