Kulumiskahjustused tekivad aja jooksul kõigis seadeldistes. Liikumine, surve ja vibratsioon löövad metallist osadesse mikroskoopilisi mõrasid, mis hakkavad levima ja laienema. See tähendab, et autod, sillad, lennukid ja hooned vajavad regulaarset hooldust ning parandusi.

Et metallid võivad osa kahjustusi tagasi keerata, avastasid juhuslikult USA energeetikaministeeriumi Sandia rahvuslikus laboris Texases töötavad teadlased. Ajakirjas Nature ilmunud artikli järgi tahtsid teadlased algselt lihtsalt uurida, kuidas tekivad ja levivad mõrad imetillukesel, juuksekarvast tuhat korda kitsamal plaatinatükil.

Pragude tekitamiseks sikutasid nad plaatinatükikest mikroskoobi all mõlemast otsast 200 korda sekundis edasi-tagasi. Uurijate üllatuseks hakkas umbes 40 minutit pärast sikutamise algust tekkinud mõra ühest otsast kokku tagasi sulanduma. Seejuures ei jäänud eelnevast kahjust maha vähimatki jälge. Ajapikku hakkas pragu hoopis teises suunas laienema.

Teadusartikli autorid tõid välja, et senise arusaama järgi oleks mõra pidanud ainult suuremaks kasvama. Olgu öeldud, et iseparanevaid materjale on loodud varemgi, kuid need on valdavalt koosnenud plastikust. Iseparanev metall on siiani jäänud vaid ulmevaldkonda.

Pärast üllatavat avastust otsustasid teadlased simuleerida sama katset arvutimudelis. Sealjuures võtsid nad mudeli aluseks 2013. aastal ilmunud teadusartikli, mis oletas juba toona, et teatud tingimustes võivad metalli sisse tekkinud mikromõrad kokku tagasi sulanduda.

Praegu pole iseparanemise tekke põhjused veel teadlastele selged. Taolist nähtust on praegu suudetud tekitada ainult vaakumis ja nanokristallsete metallidega. Kas nähtust saab tulevikus ka kuidagi praktiliselt rakendada, peab välja selgitama edasine uurimistöö.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.