Selle aasta alguses läbi viidud uuringus soovisin välja selgitada inimese elukaare ja tervisliku seisundiga seotud sõna-assotsiatsioone. Üks selline sõna oli ka surm. Palusin selleks katsealustel anda esitatavale stiimulsõnale, sh surmale, esimene kaalutlemata, spontaanne vastus. Kokku võttis sellest osa 714 eesti emakeelega inimest. Tulemusi võrdlesin Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku aastatel 2016–2018 kogutud sõna-assotsiatsioonidega, kirjutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Mai Raet.

Käesolev uuring osutas, et mõne pereliikme lahkumine ei ole sageli esimene sõnaga surm seostuv asi. Laias laastus kinnitas katse Vainiku 2021. aastal avaldatud koroonakriisieelseid tulemusi. Sarnaselt temale moodustasid sagedasemast alustades esikolmiku elu, kirst ja matus. Erinevus kahe andmekogu vahel saab 2023. aasta alguses tehtud katses täheldada sõna must esilduvuse muutust. Kui Vainiku pingereas oli selle osakaal 1,9 protsenti, siis värskemas uuringus oli selle osakaal tõusnud 5,5 protsendile.

Peamise nn süüdlasena saab kahtlustada koroonadiskursust. Haigust võrreldi tihti katku ehk musta surmaga, mis tõi musta ja surma vahelise seose varasemast tugevamalt esile. Lisaks sõnale must anti 2023. aastal võrreldes 2018. aastaga oodatust rohkem vastuseks ka sõnu kurb ja lein. Ennustavast vähem esines aga sõna vikat.

Tulles tagasi pereliikmete juurde, kokku nimetati erinevaid pereliikmeid 41 korral ehk need moodustasid kõigist vastustest 5,7 protsenti. Kõnealuse katse tulemuste põhjal seostasid eestlased surma kõige sagedamini just vanaemaga – 14 korda. Võrdlusena: vanaisa toodi välja üksnes viiel korral. Vanaema järel sageduselt teine pereliige oli isa, keda nimetati 12 korral, ning ema, sh emmet üheksal korral. Tädi leidis 714 vastusest mainimist ühel korral. Teisi pereliikmeid, nagu venda, õde või onu jt ei mainitud.

Miks seostatakse surmaga just vanaema, selle üle saab üksnes spekuleerida. Aastal 2021 oli Eestis meeste oodatav eluiga naiste omast ligi üheksa aastat lühem. Nõnda elavad vanaemad sageli kauem kui vanaisad ja lapse esimene meeldejääv kokkupuude surmaga oli tõenäoliselt just vanaema lahkumine. Vanaisa sureb sagedamini enne lapselapse sündi või tolle varases elueas, kus sündmust ei mäletata.

Lisaks sellele mängivad just vanaemad olulist rolli lastelaste üles kasvatamisel ja niivõrd keskse isiku surm on vaieldamatult oluline kaotus.

Surm ja sellega seonduv on intiimne ja isiklik teema. Sellegipoolest võib näha teatud seaduspärasid, mida mõjutab peaasjalikult kultuuriruum, milles elatakse. Uurides sõnaassotsiatsioone saame rohkem aimu sellest, kuidas on ühe või teise keelekollektiivi maailm korraldatud.

Nõnda võivad erineda ka surmaga seonduvad assotsiatsioonid, sõltudes nt religioonist, tavadest-kommetest jne. Näiteks eestlased seostavad sõnaga "surm" väga tugevalt sõna "kirst": nii 2018. kui ka 2023. aastal oli see sõna "elu" järel teisel kohal. Samas näiteks sarnane katse Slovakkias ja USA-s näitas, et kirstu seos surmaga oli võrreldes eestlaste tulemustega pigem nõrk.

Niisiis: uurides keelt, uurime ka meelt ehk sõna-assotsiatsioonide abil on võimalik saada sissevaade ühtlasi nii indiviidi isiklikku kui ka jagatud, kollektiivsesse teadvusesse.