USA-s Texase ülikoolis kukutas professor läbi kõik lõpukursuse üliõpilased, pärast seda kui oli nende viimased paar iseseisvat tööd andnud ChatGPT'le, saates seda küsimusega, ega tema pole juhuslikult esitatud tööde autor. Selgus, et oli. Sisu kvaliteedist sõltumatult said kõik arvestuse pähe pakutud kirjutised tulemuseks nulli.

Õppejõud saatis tudengitele kirja milles tuletas meelde, et paneb kursuse lõpliku hinde õhtul kell 17. Kuna kõik kukkusid läbi, siis need, kes on tulemusega rahul, ei pea enam midagi tegema. Tulemuse parandamiseks on aga võimalus esitada uus töö kuni reedeni.

Juhtum ei vääriks eraldi tähelepanu. See lihtsalt juhtus hiljuti, andes aimu koolide ja ülikoolide piinarikaid kevadisi eksamite ja arvestuse sessioone vürtsitavale uuele väljakutsele. Üldiselt pole teiste poolt tehtud lõputöödes ja muudes akadeemilise petmise ilmingutes midagi uut. Uued võimalused toovad pikalt vindunud varjukülje lihtsalt jõulisemalt esile.

Pahade poolel pole ainult õppurid. Eksida võivad ka õppejõud ja seesama ChatGPT. Kirjalike tööde autorluse hindamine sisaldab vigu ega kindlusta ausate puutumatust. ChatGPT või õppejõu arvamuse põhjal ülikooli lõpetamata jäämine on elu kujundav otsus ja vajab tugevaid tõendeid. See ei tee õpilasi ohvriingliteks, vaid toob esile asümmeetria, milles halva tegemiseks piisab tujust, aga selle tõendamiselt eeldatakse põhjalikku tõestusprotsessi.

Teise sarnases võtmes värske näite leiab Google'i USA patendiametile saadetus kirjas. Riiklik intellektuaalomandi registri pidaja palus valdkonna juhtivettevõtetelt arvamusi seoses leiutamisel tehisintellekti kasutamise juhtumitega. Kui tehisintellekti süsteem panustab leiutisesse inimesega samal tasemel ja teda saab pidada kaasleiutajaks, siis kas leiutis saab praeguste patendiseaduste kohaselt olla patenteeritav? Google vastas, et tehisintellekti ei tohiks käsitleda leiutajana.

Sarnasus koolitöödega on ilmne. Mõlemal juhul tahetakse, et loomingu autor oleks konkreetne inimene. Samas on ka suur erinevus. Koolitöö peab tegema ainuisikuliselt inimene, ent keegi ei keela leiutamisel tehisintellekti kasutamist. Õigemini, vist? Küsimus ongi selles, kas tehisintellekti leiutised kuuluvad vabakasutusse või need võib omistada enda nimele selle lähedal viibinud inimene.

Google'i jurist palus, et patendiamet edastaks intellektuaalomandi loomisel tehisintellekti kasutamist käsitlevad selged juhised nii ettevõtjatele kui ka kõikidele patendijuristidele. Mõlemad juhtumid toovad reeglite puudumise kõrval vahest veelgi paremini välja keerukuse, millega tuleb arvestada reegleid kujundavate alusloogikate väljamõtlemisel.

Toodud kaks näidet moodustavad osakese suuremast regulatsioonide mosaiigist. Õigemini, selle puuduvatest osadest ja uuega sobimatutest vanadest arusaamadest. Seadusandlikust protsessist sai aimu teisipäeval USA kongressi senati juriidilises komisjonis aset leidnud ärakuulamisel, kus võeti ette ChatGPT arendanud OpenAI peadirektor Sam Altman.

Seadusandjatele teeb muret sisu tootva tehisintellekti väärkasutamise risk. Nad tunnistasid, et ei suutnud ühismeedia põhjustatud probleeme ennetada. Nüüd soovikski nad viga vältida, sest nagu tunnistas üks senaatoritest, saavad olema tehisintellektiga seotud probleemid suurusjärgu võrra tõsisemad. Senaatorite valmidusest uue eksami sooritamisel kõneleb teisegi ülemkoja esindaja pöördumine Altmani ja veel kahe eksperdi poole: "See on teie võimalus, inimesed, meile öelda, kuidas seda õigesti teha. Palun kasutage seda võimalust ja rääkige lihtsas inglise keeles ning öelge meile, milliseid reegleid rakendada."

Oleks see aga vaid nii lihtne! USA seaduste järgi on tehnilise platvormi omanikud süüst vabastatud, kui selle kasutajad rikuvad seadusi. Reegel pärineb Facebooki ja Youtube'i algusaegadest, seoses platvormikasutajate halva käitumisega. Tehisintellekti puhul sellest reeglist ilmselt ei piisa.

Uudne tööriist aitab teha asju, mida inimesed varem ei suutnud, sealhulgas ka halba tehes. Kaasnevate riskide spekter erineb ühismeedia omast. Sam Altman tunnistas, et kardab tõsiselt kahju tekitada ja soovis, et riik looks kõrgema võimekuse tasemega tehisintellekti teenuste litsentseerimisele täpsed reeglid. Altamn nentis, et ka tema ei tea, kuidas seda teha.

Poliitikud tunnustasid ettevõtja julgust küsida kongressilt ennetavaid juhiseid. Kardetavasti sunnib väljakutse seadusandjat katkemiseni pingutama. Pole välistatud, et selles olukorras küsitakse nõu isegi tehisintellektilt. Olulisem on märgata, kui lühikese aja vältel on poliitikute näod tehisintellektist rääkides tõsiseks tõmbunud.

Sama kordub Euroopas, kus äsja kinnitati Euroopa Komisjoni alamkomitees EL-i tehisintellekti seadus. Peagi lõpliku otsustusringile jõudev seadus näeb tehisintellektipakkujatele ette järk-järgult mitmete rangemate eeskirjade rakendamist, seda sõltuvalt süsteemi riskitasemest. Sõnastus sarnaneb Sam Altmani mõttele. Tegelikult peaks sellele kõik mõtlema.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".