Nüüd selgub, et peaaju suuruse alal võib tõugude seas täheldada teatavat seaduspära, kuid mitte päris niisugust, nagu Ungari ja Rootsi teadlased uuringut alustades eeldasid.

László Zsolt Garamszegi Vácrátótis asuvast Ökoloogiauuringute Keskusest ja ta kolleegid uurisid 159 koeratõu koljusid, mis pärinesid enam kui 800 isendilt. Sinna kõrvale vaatasid nad läbi ka ligi 50 hundiisendi koljud.

Nad tegid koljudest kompuutertomograafilisi pilte ja arvutasid nende põhjal välja aju ruumala.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Evolution, et umbes hundi suurustel koertel on aju selgelt väiksem kui hundil. Kui hundi ajumaht on keskmiselt 131 kuupsentimeetrit, siis hundi suurusel koeral ainult umbes sada kuupsentimeetrit.

See tulemus ei olnud iseenesest üllatav, sest kodustatud loomade väiksemat ajumahtu metsikute eellastega võrreldes on sedastatud varemgi.

Teadlasi üllatas aga ühe uue seaduspära ilmsikstulek, mis on suunitluselt pigem vastupidine: mida geneetiliselt kaugem on mõni koeratõug hundist, seda suurem suhteline ajumaht tal tõenäoliselt on.

Kui esimesest üllatusest oli üle saadud, mõtlesid teadlased seaduspärale ka esialgse seletuse välja.

Inimene kodustas koera umbes 25 000 aastat tagasi ja tuhandeid aastaid püsisid koerad välimuselt enam-vähem hundi moodi. Kuid nende elu oli inimese hoole all lihtsam, ajul oli tööd vähem, organismil oli otstarbekas aju ülalpidamiseks kulunud energiat kokku hoida — ja aju maht kahanes, nagu kodustatud loomadeil ikka.

Koeratõugude suur mitmekesisus on tegelikult tekkinud palju uuemal ajal, enamalt jaolt paari-kolme viimase sajandi jooksul, mil koeratõugude aretamisest on saanud omaette eluvaldkond.

Koeratõud on aretatud erisuguste funktsioonide täitmiseks, mis on kohati päris keerukad, eriti meie üha keerukustuvas maailmas.

Nii on head ajutegevust koertele taas rohkem tarvis hakanud minema, tulemuseks ka nutikama ja suurema aju laiem levimus koerapopulatsioonides.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.