Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi vanemlektor Ivo Müürsepp rääkis, et ülilevi on raadiolainete tavapärast levi segav nähtus, mille tekitavad anomaaliad atmosfääris. Ta selgitas, et ülilevi tekib siis, kui atmosfääri tingimused on sellised, et raadiolained levivad kaugemale, kui nad seda tavaliselt teevad. Müürsepp ütles, et üldjuhul levivad raadiolained nagu valguskiir: kui on mingi objekt ees, siis sinna taha tekib vari ehk pime tsoon. "Ehk siis näeme antenni tipust kuni silmapiirini ja kõik, mis sinna taha jääb, ei saa enam signaali kätte," lausus ta.  

Kui õhutemperatuur on kõrgemates kihtides kõrgem kui allpool, siis võib tekkida ülilevi ja raadiolaine jääb lõksu kahe sooja õhukihi vahele. Laine hakkab pendeldama kahe sooja õhukihi vahel edasi-tagasi. "Siis tekib justkui looduslik valguskaabel ja sedapidi võib ta üsna kaugele jõuda," ütles Müürsepp. Rekordid olevat suisa 1600–1800 kilomeetrit. Tavapärasem on kuni 800 kilomeetrit.

Ülilevi tekib Müürsepa sõnul üsna harva: mõned korrad aastas ja peamiselt suvel või varasügisel. Praegu on põhjuseks ulatuslikud soojad õhumassid. Vastavalt prognoosile võivad lähipäevad tuua veel ülilevist tingitud häireid.

Inimene saab ülilevist aru selle järgi, et telepilt kipub ära kaduma ja kui kuulata FM-sagedusel raadiot, võib raadio justkui ise kanalit vahetada. "FM-raadiol on selline vahva eripära, et kui üks signaal on teisest tugevam, siis nõrgem kustutatakse ära. Ehk siis inimene ei kuule kaht kanalit korraga, vaid kuuleb tugevamat signaali. Vahel harva võib meil olla kuulda mõnd Soome või Rootsi raadiokanalit hoopis," ütles ta. Wifi-sagedust ülilevi Müürsepa sõnul tavaliselt ei mõjuta, sest wifi antenn ei ole eriti kõrgel ja kasutab kõrgemaid sagedusi.

"Inimesed kipuvad vahel kurjaks saama selle peale, aga kuna see on häire, mida ei põhjusta teenusepakkuja, vaid loodusnähtus, siis selle vastu ei ole suurt midagi teha," ütles ta.