Tehisintellekti tulevikku vaaginud eksperdid piirdusid tühjade loosungitega
Kaks aastat tehisintellekti tuleviku üle pead vaevanud ekspertkogu soovitused jäid loosunglikeks, misläbi oleks võinud kulutada nad selleks võetud aja reaalsete lahenduste leidmiseks, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Tehisintellekti temaatika erinevaid tahke uurivad 26 rahvusvaheliselt tunnustatud eksperti Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast arutasid 20 kuud, milliseid väljakutseid inimesed peavad ületama, et tagada tehisintellekti töökindlus, ohutus, usaldusväärsus ja vastavus inimlike väärtustega.
Tegemist oli väljapaistvalt laiahaardelise töörühmaga, mille liikmetel on laialdased kogemused akadeemilistes ringkondades, tööstuses ja riigijuhtimises. Hariduslik taust ulatus arvutiteadusest ja inseneriteadustest psühholoogia ning meditsiinini. Kuuest punktist koosnev tulemus avaldati inimese ja arvuti interaktsiooni uuringutele pühendunud teadusajakirjas.
Ennatlikult võiks oodata midagi üllatavat. Viimase aja tehisintellektiga seotud uudised on enamasti täis üllatusi. Ootust õigustab mitme varasema samateemalisi seisukohti kajastava dokumendi olemasolu. Uus peaks ju varasemaid kuidagi üle lööma.
Olemasoleva loetelu sobib alustada ulmekirjanik Isaac Asimovi 1942. aastal koostatud robotitele mõeldud reeglitega. Hüpates tänapäeva võib jätkata 2009. aastal rahvusvahelise elektroonikainsenere ühendava organisatsiooni IEEE loodud "Vastutustundliku robootika kolme seadusega". Aastal 2016 tellis Euroopa Parlamendi õiguskomisjon uuringu "Euroopa tsiviilõigusreeglid robootikas", et hinnata ja analüüsida õiguslikust ja eetilisest vaatenurgast Euroopa tsiviilõiguse robootikat käsitlevaid eeskirju.
Jätkata võiks 2017. aastal koostatud manifestiga kõikidele inimestele, mida tuntakse loomise asukoha kaudu Kopenhaageni kirjana. Viiest osast koosnevas deklaratsioonis kutsutakse üles võtma vastutust loodava maailma eest. Rõhutatakse vajadusele asetada inimesed ärist ettepoole ja korvata tühi retoorika "parema maailma ehitamisest" pühendumisega tegelikele tegudele. GPT-eelsel ajal püstitati huvitava eesmärgina liikuda inimkeskse disaini juurest inimkonna-keskse disaini juurde.
Tähelepanu väärivad veel teadlaste ja arvamusliidrite robotite militaarse kasutuse vastane avalik pöördumine ja Euroopa Liidu kognitiivsete süsteemide ühingu pakutud viis robotite seadust. Vahest kõige värskema käsitluse leiab Euroopa Liidu tehisintellekti seadusest.
Seega on tehisintellekti ja seda kehastavate robotite suhtes juba palju esinduslikke seisukohti. Pea kaks aastat kestnud 26 eksperdi kõige värskem mõttetöö võiks olla kui mitte kõige parem, sest tegemist pole võistlusega, siis vähemalt varasemat arvestavalt terviklikum, teostatavam või midagi uut avavam.
Eks igaüks võib ise otsustada. Suure töö ära teinud rühma juhtiva eksperdi hinnangul sooviti kuue väljakutsega veenda teadlaskonda tegutsema, et arendada ja rakendada tehisintellekti tehnoloogiaid viisil, mis seavad prioriteediks inimkonna ja sellest saadava kasu.
Ta lisas, et valitud väljakutsed nõuavad inimkeskse lähenemisviisi kasutuselevõttu, mis hõlmaks vastutustundlikku disaini, eraelu puutumatuse kaitset, inimkeskse disaini põhimõtete järgimist, asjakohast juhtimist ja järelevalvet ning lugupidavat suhtumist inimese kognitiivsetesse võimetesse.
Esimese väljakutsena mainitakse inimeste heaolu. Tehisintellekt peab suutma avastada selliseid rakendusvõimalusi, millega kasvab inimeste heaolu. Teise väljakutsena soovitakse vastutustundlikku tehisintellekti, mis seab esikohale inimeste ja ühiskonna heaolu kogu tehisintellekti elutsükli jooksul.
Kolmandaks toob töörühm välja privaatsuse temaatika eeldades, et tehisintellektisüsteemides tuleks hoolikalt kaaluda andmete kogumist, kasutamist ja levitamist, et tagada üksikisikute privaatsuse kaitse ja vältida kahjulikku kasutamist üksikisikute või rühmade vastu.
Neljanda väljakutsena räägitakse sellisest disaini põhimõttest, et praktikud saaksid eristada, kas tegemist on madala, erimeetmeid vajava ülikõrgete riskidega või lausa lubamatu tehisintellektiga. Viiendana soovitakse juhtimisraamistikku, mis võtab arvesse kogu tehisintellekti elutsükli kontseptsioonist väljatöötamiseni kuni kasutuselevõtuni.
Lõpuks soovitakse tehisintellekti ja selle süsteemide ning inimese eetilise ja õiglase suhte edendamiseks, et koostoimed austaksid inimeste kognitiivseid võimeid.
Kardetavalt kajastab tehtud töö inimese lihtsameelsust valitseda tuld või elektrit paljaste käte ja üleskutsetega. Sedasi loosungeid koostades mängitakse liivakastis, luues reegleid vihmale ja tuulele.
Interpol hoiatab juba, et ChatGPT abil sooritatakse juba kuritegusid. Investeerimispank Goldman Sachs hindab, et ChatGPT sarnased "generatiivsed" tehisintellektisüsteemid võivad vallandada tootlikkuse buumi, tuues samal kaasa "olulise häire" tööturul. Automatiseerimine puudutab vähemalt 300 miljoni täistööajaga töötajat suurtes majandustes ehk ligikaudu kahte kolmandikku töökohtadest USA-s ja Euroopas.
Neid protsesse ei juhita varasemat kordavate idealistlike seisukohtadega. Kirjutamise asemel võinuks muuta 26 eksperti oma igapäevast elukorraldust ja teha midagi loosunglike sõnumite täitumiseks. Ainult et nad ei tea, mida teha. Aja oleks võinud kasutada selle küsimuse lahendamisele.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"