Nädala algust rikastasid mitu suurt kõne. Esmaspäeval ÜRO Peaassambleel peetud kõnes hoiatas peasekretär Antonio Guterres, et maailm on üleilmsele sõjalisele konfliktile lähemal kui kunagi varem. Maailma ideeline liider kasutas kujundlikku keelt, kirjeldades, kuidas soovimatusse sõjalisse konflikti ei liiguta enesele teadmatu uneskõndijana. Tegemist on tahtliku avatud silmadega marssimisega. Ometi kutsus ta maailma rahvaid üles ärkama.

Guterres pahandas riikide liidritega strateegilise visiooni puudumise pärast, mis koos kallutatusega takistavad poliitiliste otsustajate astumist õiges suunas. Ta pidas taolist lähiajalist mõtlemist sügavalt vastutustundetuks ja ebamoraalseks. Ta põhjendas seda poliitikute ning ettevõtjate klammerdumisega võimu külge ja keskendumisena vaid oma majandustsüklitele.

Lõpetusena kurvastas peasekretär ÜRO põhimõtetest lähtuva rahvusvahelise õiguse ja korra erosiooni pärast. Selle üks tagajärg ongi praegune asjade kurblik seis.

Teisipäeval pidas USA president Joe Biden oma aastakõne. "Olukorrast riigis" põhisõnum on suunatud Kongressile, milles president räägib ameeriklaste ees seisvatest probleemidest ja pakub ideid riigi probleemide lahendamiseks. Kõne võiks kattuda teatud määral Guterres'i sõnumiga, Vastasel juhul võib jääda mulje kahest erinevast maailmast.

Nende kahe kõnega sõlmub paar ajaloolist arengut. USA vahest kõige kuulsam president Abraham Lincoln kasutas oma legendaarses kõnes fraasi The Better Angels of Our Nature ehk tõlkes umbes meie loomuse paremad inglid.

Olles väga keerulises poliitilises olustikus, soovis Lincoln konfliktsetele osapooltele meelde tuletada seda, mis neid omal ajal liitis ja tegi osariikide ühendusest midagi sedavõrd väärtusliku, et seda tuleks säilitada. Kuskilt inimloomuses peituvatele inglitele osutava sõnumi mõte kordub meie kultuuris teistmoodi sõnastustes. Mõte on aga sama, suurte raskustega kohtudes avaldub inimestes ootamatult ingellik headus.

Kõik see oli vaid vahesamm teel järgmise seose juurde. Aastal 2012 avaldas USA teaduste akadeemia liige, Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinker Lincolni fraasi kordava pealkirjaga tavatult mahuka üle 800-leheküljelise raamatu. Selle alapealkiri "Miks vägivaldsus on languses" võtab kokku põhilise sõnumi – inimesed on muutunud vähem vägivaldseks. Nad on saanud targemaks, sest oma küllaltki napi genofondi pidev ründamine oleks rumal.

Positiivse tarkuse kuhjumine ja sotsiaalne areng rajanesid omakorda tehnilisele arengule. Enamus 800 leheküljest kannavad ette väidet toetavaid tõendeid. St asi peaks olema selge ja ees ootab ilus aeg. Ehk nagu Pinker ise tõdeb, küll te lõpuks näete ka ise, kuidas ajalooline areng on vägivalda määratult vähendanud, äratades meie loomuses paremaid ingleid ja pidurdades samas elavate sisemiste deemonite mõju.

Kriitikud osutasid aga sõrmega tuumapommile ja hoiatasid, et tarkuse tulemusel saavutas inimene võime Maa steriliseerimiseks. Enam pole vaja individuaalsemat ja aeglast vägivallatsemist, sest nüüd on protsess lihtsalt tõhusam. Ühelgi teisel loomal sellist võimet pole. Sestap elatakse teistsuguse, psüühilisema vägivalla hirmus. Kõik loomad kardavad inimest ja nüüd kardab ta end ka ise.

Filosoof John Gray hoiatas oma kriitikas, et Pinker näeb või valib vaid ajaloolisi tõendeid. Olles vaid loomad, kinnitavad ajaloolised tõendid vaid seda, kuidas oleme teadmisi ja tehnilisi võimeid rakendanud just deemonite võimendamiseks, st teiste inimeste hävitamiseks. Sündmuste sageduse muutus ei tee ohtu väiksemaks.

Pinker ei andnud alla, mis on hea. Väitluse poolt ja vastu seisukohtade esitajatel lasub kohustus, kas kaitsta enda väidet ja osutada vastase nõrkustele või vastasega nõustuda. Aastal 2018 avaldas Steven Pinker teatud mõttes jätkuargumendi pealkirja all "Valgustusaeg praegu: mõistuse, teaduse, humanismi ja progressi põhjus". Seegi kord keskmisest tugevalt mahukama, natuke alla 600-leheküljelise raamatu sõnum on tunda rõõmu.

Isegi kui levinud arvamusena on praegused olud hullemad kui kunagi eales, ei taheta vanu aegu tagasi, sest kõik eelistavad valgustusajastu järel loodud eeliseid. Peaaegu kõik niinimetatud hea elu näitajad on tõusnud. Nende seas on oodatava eluea kasv, kuritegevuse langus, jõukuse ning elukvaliteedi tõus ja väidetavalt isegi õnnelikkuse näitajad.

Pinker usub, et inimene, kes mõtles välja praeguse tehnoloogilise rikkuse, on suuteline lahendama ka selle kasutamise käigus sündivaid probleeme. Olemuslikesse riskidesse tuleks läheneda optimistliku tähelepanelikkuse, mitte pessimismi ja düstoopia kirjeldamisega. Ta kutsub üles ignoreerima teadust eitavaid ning arukust halvustavaid poliitikuid ja organisatsioone.

Kuidas suhtuda aga ÜRO peasekretär Antonio Guterresi sõnumisse ja millest kõneles Joe Biden? USA president lõpetas optimismist kantud ülevaate osutusega usule, et meie sees on veel alles tugev selgroog ja ta pole olnud kunagi nii optimistlik meie tuleviku suhtes kui käesoleval hetkel.

Nädala avanud suurmeeste kõnede konfliktne mõttelaad tekitab segadust nii optimistide kui ka pessimistide seas. Iseenesest pole selles ju midagi uut. Vahest sai sellele pidevale meeleseisundile pihta iirlaste Oscar Wilde tõdemusega, et kõik me elame rentslis, aga mõned meist vaatavad tähti.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".