Tööde automatiseerimise hüvedest rääkides mainitakse sageli, et masinad asusid tegema tööd, mida keegi teine ei tahtnud teha. Need olid inimesele ebamugavad, ohtlikud ja rutiinsusega kurnavad tegevused. Asemele pakuti vaimsemat, samade automatiseerimises osalevate masinate valmistamise ja järgnenud muutuste tagajärjel sündinud töid.

Selle tulemusena sündis kõikjale insenere koolitavaid tehnikaülikoole ning varasematesse õpikodadesse lisandus juriste ja raamatupidajaid ettevalmistavaid õppekavasid. Töölised kadusid vabrikutest ja põldudelt ning siirdusid läbi ülikooli tööle büroodesse. Arenes kapitalistliku majandusmudeli kõige olulisem osapool – keskklass.

Nüüd ollakse uues olukorras. Automatiseeritakse töid, mida tahetakse teha. Need on hea palga ja erialaste teadmiste suhtes nõudlikud tööd. Just need, mille ümber oli koondunud keskklassi väärtussüsteem. Käia koolis, võtta vajadusel korralik õppelaen ja oodata, millal saab asuda karjääri tegema. Seejuures tehakse peamiselt tööd, mille tulemusel saab vähendada inimeste tööd ja vaeva. Enesele teadvustamata töötati enda koondamise nimel.

Masinaehituse järel hoogustunud infotehnoloogilise tööstusrevolutsiooni alguses oldi veendunud, et kordub juba tuttav sotsiaalsete toolide mäng. Pärast vanalt kohalt püsti tõusmist ja põnevil ringijooksmist leitakse lõpuks uus tool. Kes jäi ilma, süüdistagu ise enda aeglust ja oskamatust.

Paraku keskklass kahanes. Tööd küll on, aga see on automatiseerimise tulemusel polariseerunud odava ja kalli vahel. Automatiseerimine muutis osad tööd lihtsamaks ehk ka odavamaks, väiksema palgaga tööks, mida sai teha vähema koolitusega.

Teine osa muutus oluliselt keerukamaks. Inimestele pakuti küll oluliselt kõrgemat palka, aga piiratud kohtadele oli kõrge konkurents. Näiteks võis seda näha IT-valdkonnas, kuid sealgi pole töö garanteeritud.

Viimastel andmetel on suuremates ettevõtetes koondatud mõne kuuga üle paarisaja tuhande töötaja. Pelgalt alanud aastal suuremahulise koondamise välja kuulutanud ettevõtted on Amazon, Spotify, Microsoft, Netflix, Intel ja Google. Viimase puhul levivad kuuldused, et 12 000 koondatud töötajast said osa töö lõppemisest teada kasutades oma pääslakaarti. Lähiajal oodatakse ka Teslas kunagi töötanud inimeste arvule olulist lisa.

Nõnda muutub keskklass keskelt õhemaks. Neist osa vajuvad madalamasse sissetuleku kasti ja siirduvad tegema tööampse. Vähesed liiguvad üles, rikaste suhteliselt kompaktsesse ja isoleeritud kogukonda. Kaotades massiivse ja rahuloleva keskuse, muutub ühiskond ebastabiilsemaks ning pahuramaks.

Automatiseerimine jätkub. Tööd väheneb nii alt kui ka ülevalt. Kõik on kohanud iseteenindamisega kassasid. Eesmärk pole parem teenindamine ega tootlikkuse ehk käibe kasv. Eesmärk on jätta osa kassiiri tööst ostja kanda, kes teeb seda tasuta. Kaubanduskeskustele on veebikaubanduse surve tõttu kokkuhoid elutähtis.

Lisaks iseteeninduskassadele on paljud pidanud märkama uudiseid üha keerukamaid tööülesandeid teostavatest tehisintellekti rakendustest. See osa automatiseerimist peaks lähiajal asuma tööd endale küsima raamatupidajatelt ja juristidelt. Suure ja heaolu nautiva keskklassi asemel süveneb vaesemate ja rikaste vaheline lõhe.

Värske USA teadlaste uurimistöö kajastab Ameerika Ühendriikide näitel automatiseerimise mõju 49 tööstusharus aastatel 1987–2016. Töövõtjaid jagati vastavalt soo, hariduse, vanuse, rassi ja etnilise kuuluvuse ning sisserände staatuse järgi 500 demograafilisse rühma. Nii oli võimalik uurida seoseid äritavade muutuste, tunnitasu ja tööturu kohanemise vahel, arvestades võimalikult palju eripalgeliste teguritega.

Leiti, et kui viimase 40 aasta jooksul on sissetulekute erinevus kõrgema ja madalama haridusega töötajate vahel oluliselt kasvanud, oli enam kui poole kasvu põhjuseks automatiseerimine. Üks uuringu autoritest tõdeb, et automatiseerimine üksinda selgitab 50–70 protsenti mainitud sotsiaalsete rühmade ebavõrdsuse kasvust.

Uuringu autorid pöörduvad korduvalt iseteenindavate kassade näite juurde. Selles peituv jäetakse innovatsiooni suhtes optimistlike mõtete keskel tähele panemata. Iseteenindavaid kassasid ei pea vihkama, ent nendest tasub õppida tähelepanelikkust sama fenomeni kordumiseks teistes tööprotsessides.

Nimelt kui progressi sisuks olev innovatsioon peaks ühiskonna heaolu parandama, siis iseteenindava kassa tüüpi innovatsioon seda kriteeriumit ei täida. Iseteenindava kassa abil ei parane tootlikkus ega toodete kvaliteet. Ei parane ka teenindussektori töötajate olukord. Nemad pigem vaesestuvad. Kliendid peavad tegema tasuta tööd. Kaubanduskeskuste olukord võib samuti halveneda, sest pelgalt kokkuhoiuga ja ilma tootlikkust suurendamata liigutakse suurema valu kannatamise, mitte arengu poole.

Antud uuring peaks aitama korrastada muu hulgas poliitilist diskussiooni, milles on seni püütud otsida sotsiaalsetele pingetele mitmesuguseid suuri ja rünnatavaid põhjuseid. Samal ajal välditakse ega püütagi mõista neid tegureid kordades trumpava automatiseerimise olemust ning rolli.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".