Kogukonnad organiseerivad kooseksisteerimist, vahetades omavahel tähendusi kandvaid signaale. Inimeste helisignaale nimetatakse kõneks. Oluline on sõnadest aru saada, et sõnade tähendus oleks kõigile ühtemoodi mõistetav ja iga olulise nähtuste kohta on olemas vähemalt üks kindel sõna. Sõnu võib olla rohkem, et kajastada mitmekülgse nähtuse varjundeid. Võib juhtuda ka vastupidi. Sõna on olemas, aga tähendus ei vasta tegelikkusele.

Näiteks on olemas sõna eskimo, aga eskimosid ei ole olemas. Keegi ei teagi täpselt, kus ja millal ilmus sõna eskimo kasutusse. Sõnaga tahetakse osutada arktilises piirkonnas elavatele põlisrahvastele – inuiitidele ja jupikitele. Levinud arusaama järgi on niinimetatud eskimodel lume kohta 40-50 sõna.

Arv pole täpne, sest konkreetset vastust andvaid eskimosid ju pole olemas. Selle asemel on mitu oma keelekasutusega rahvusgruppi, osaliselt ühiste ja samas ainulaadset lund kajastavate sõnakasutustega. Lumi on neile ellujäämisel oluline ja teineteist teavitatakse selle seisundi üksikasjadest.

Sõnade teemal jätkates võiks olla teine näide kuritegevus. Seegi on kõigi planeedi elanike jaoks olulise mõjuga nähtus. Sõnast saadaksegi kõikjal enam-vähem ühte moodi aru. Täpne määratlus on oluline, sest selles peitub piir, mis määrab, keda karistatakse ja keda mitte. Kuritegevuseks peetakse sotsiaalselt kahjulikuks või ohtlikuks peetava ja konkreetselt määratletud, keelatud ja kriminaalkorras karistatava teo tahtlikku toimepanemist.

Uuemal ajal on Maa elanike jaoks olulise sõnavara hulka lisandunud sõna küber. Väljendi mõtestamisega on aga asjade seis üllatavalt segane. Küber-eesliidet kohtab paarikümnes sõnakomplektis, nagu küberrünnak, küberturvalisus, küberseks, küberkiusamine, küberterrorism jne. Võiks arvata, et mõiste lähtub tuttavast sõnast küberneetika. Tagasisidestatud kontrollsüsteemide juhtimisteooria jaoks 1947. aastal Norbert Wieneri välja mõeldud sõna mõte pole siiski lausa see, mida tähistakse tänapäevase sõnaga küber.

Päritolu mõistmisele lähemal on ulmekirjanik William Gibsoni pakutud küberruum, mille all pidas ta meeles üleilmset tehnoloogilist ruumi. Kirjanik tunnistas aga ühes hilisemas intervjuus sõna päritolu kohta järgmist: "Teadsin sõna küberruum välja mõeldes, et see tundub mõjusa märksõnana. See näis meeldejääv ja sisuliselt mõttetu. See paistis millelegi viitavat, kuid tegelikult ei omanud mingit semantilist tähendust, seda isegi minu jaoks, vaadates seda end leheküljel ilmutamas."

Gibsoni märkus tähendusetult viljastunud häälitsusest väärib tähelepanu. See aitab mõista huvitavat sotsiaalset, teineteisele toetumise nähtust, mille tõttu peetakse midagi olematut ühel hetkel tegelikult eksisteerivaks, tõeseks ja kõigi jaoks endastmõistetavaks. Nähtus on eriti iseloomulik uues ajas kõiki ühendavale inforuumile. Nõnda levivad tõeste pähe eksitavad seisukohad ja valeuudised. Väidete tõelevastavust ei kontrollita, kuna see oleks keeruline ja tihti võimatu.

Selle asemel rahuldutakse allika usaldatavusega. See ei peagi olema tegelikult väga usaldusväärne. Oluline on, et neid oleks palju. Kes soovib nähtust kontrollida, küsigu sõbra käest, kas ta teab, mida tähendab sõna küber? Ilmselt saad mingis vormis jaatava reaktsiooni. Seejärel palu tal täpsemalt selgitada ja ta jääb hätta. Kellel selliseid sõpru ei ole, proovigu ise öelda, mida see sõna tähistab

Keda huvitab raskem ülesanne, proovigu seletada, mida tähendab küberkuritegu. Oluline on anda täpne mõiste, sest kuriteo tõttu peab kohtunik otsustama, kes läheb vangi ja kes mitte. Tõenäoliselt sa seda ülesannet ei lahenda. Keegi ei tea ju piisava selgusega, mida küberkuritegevuse all. Levinud kasutusest hoolimata puudub selle olemuses ühine arusaam

Nüüd siis otsustas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon pühendada järgmised kaks nädalat, et jõuda küberkuriteo tähenduses kokkuleppele. Konventsioon on oluline, kuna sellele hakkavad rajanema erinevates riikides konkreetselt just küberkuritegevust ohjama loodavad seadused. Probleemi tuum on sõnaosa küber mõtestamises.

Ühed näevad seda kombineerituna kuritegevusega laias tähenduses, kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. See muudaks küberkuritegudeks ka näiteks internetis avaldatud poliitilised vastuseisud, alaealiste ärakasutamist sisaldava ebasündsa materjali levitamise ja terrorismile õhutamise. Sõnaga küber pole neil aga siiski mingit ühisosa, sest nende sotsiaalsete väärilmingute raskuskese ei tulene tehnoloogilise ruumi omadustest.

Kriitikud kardavad, et taolises sõnastuses võidakse lugeda küberkuritegudeks valitseva võimu vastased ühismeedia postitused, võimulolijate jaoks ebameeldiva veebiajakirjanduse jmt. Vastukaaluks pakutav kitsam määratlus piirduks vaid arvutivõrkude ja -süsteemide vastu suunatud kuritegelike aktidega.

Leidub neidki, kelle arvates pole küberkuritegevuse määratluses kokkuleppimine vajalik, sest valdkond leidis piisavalt katva käsitluse 2001. aastal Budapestis sõlmitud küberkuritegevuse konventsioonis. Juhul kui see 50 allakirjutanuga konventsioon olnuks rahuldav, poleks aga ÜRO 22 aastat hiljem asunud otsima küberkuritegevusele tööks sobivat ja kõiki rahuldavat definitsiooni.
Kardetavasti kahest nädalast ei piisa, sest tugevate eri huvidega osapooli on palju.

Meeleheidet toidab seegi, et ÜRO ei ole enam ammu käitunud piisavalt tõsiseltvõetava organisatsioonina. Võimalik, et lõpuks küsitakse ettepanekuid eskimodelt. Küberruumi talletub seeläbi müüt eskimodest, kellel on küberkuritegevuse kohta 60 sõna. Inimeste kogukond on kord juba selline, luuleline.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".