Amazoni nutikõlar kaotas aastas miljardeid dollareid
Alexa kõlari tootmist ja sellega seotud teenust haldava tootmisüksuse lõppeva aasta kahjum tõotab paisuda vaatamata kõlati populaarsusele kümne miljardi dollarini. Kahju ulatus vihjab, et inimesed tahavad olla reklaamisihtmärgi asemel maksvad kliendid, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Ühendkuningriigi sideteenuse järele valvav Ofcom analüüsis nutikate kõlarite kasutust. Nutikas kõlar alles otsib kultuuris arusaadava tähendusega kohta. Tähendust nii arusaamise kui ka vajaduse osas. Ühest küljest on tegemist heli tootva valjuhääldajaga. Nutikuse allikas on selle juhtimist võimaldav häälassistent. Viimane mõistab kõnekeelseid käske ja püüab nendele oma võimaluste piires reageerida. Arusaadavalt on kõlar ühenduses internetiga ja tihti ka muude nutikodu seadmetega, küttekehadest kuni valgustuseni.
Enne briti ametkonna analüüsi, on hea teada laiemat konteksti Amazoni nutikõlarist digitaalse assistendi Alexa ümber toimuva näitel. Alexa tuli turule esimesena. Tehniline seade ja sellega seotud teenus on juba kümneaastane. Alexa oli paljuski eeskujuks Google'i ja Apple'i loodud nutikõlaritele. Sestap võiks arvata, et tegemist on hea äriga. Miks mitte kontrollida oletust ja küsida nutikõlari enda käest?
Alexa peaks vastama, et see ei ole tootnud soovitud tulu. Kõlari tootmist ja sellega seotud teenust haldava tootmisüksuse lõppeva aasta esimese kvartali kahjum oli kolm miljardit dollarit. Aasta lõpuks ennustatakse grupile kümne miljardi dollari suurust kahjumit.
Igati mõistetav, miks Amazon alustas ajaloo suurima koondamislainega, millega kavatsetakse kaotada umbes 10 000 töökohta. Suurim koondamiste sihtmärk on Alexaga seotud häälassistendiüksus. Raha on Alexa kaudu majast pöördumatult lahkunud viimased kümme aastat.
Mõneti kurb tõdeda, kuidas emaettevõte Amazon, mis ise suutis külma kõhuga üle kümne aasta tegutseda kahjumiga, suhtub sedavõrd valuliselt tütre pillavasse käitumisse. Ajakirjandusse lekkinud töötajate arvamuste järgi olevat pea iga Alexa raha teenimise plaan läbi kukkunud ja üks endistest töötajatest nimetas Alexat "kujutlusvõime kolossaalseks ebaõnnestumiseks" ja "raisatud võimaluseks".Alexa katab teenuse osa, nutikõlari nimi on Echo.
Kuigi Alexa Echo kõlarisari kuulub Amazoni enimmüüdud kaupade hulka, müüakse enamik seadmeid omahinnaga. Ühes lekkinud sisedokumendis märgitakse ärimudeli juhtidena, et "tahame teenida raha siis, kui inimesed kasutavad meie seadmeid, mitte siis, kui nad ostavad meie seadmeid." Paistab, et teenusele orienteeritud plaan ei realiseerunud.
Tagasi Ühendkuningriigi ülevaate juurde tulles märgib Ofcom, et pandeemia ajal osteti kodudesse märgatavalt rohkem nutikõlareid. Kui 2020. aastal leidus neid igast viiendast kodust, siis käesoleval aastal juba rohkem kui igast kolmandast.
Selgub, et kõige rohkem kasutatakse nutikõlareid peamiselt muusika, raadio, uudiste ja ilmateadete kuulamiseks. Ofcomi andmetel kostub 13 protsenti kõigist raadiokuulamise tundidest läbi nutikõlarite. Positiivseks peetakse sedagi, et kõlariomanikud olevat hakanud kuulama suuremas valikus saateid, kui olid seda teinud raadio puhul.
Ent kõige positiivsema mõju olevat saanud kogeda omaette elavad inimesed, kes tundsid tänu neid kuulavale ja neile reageerivale kõlarile end vähem üksildasena. Lisaks aitas nutiseade parandada liikumispuudega inimeste elukvaliteeti. Varasemalt pidid nad mitmeid elektriga seotud protsesse ise käivitama, esmalt nende juurde liikudes. Käske kuulava tehnoloogia abil paranes mõne puudega inimese iseseisvustunne ja varasemalt vaeva tõttu kasutamata jäänud sisse-välja lülitamiste uus mugavus parandas kodust heaolu.
Miks siis Amazon kurvastab, kui Ühendkuningriigis rõõmustatakse? Äriplaanis sooviti müüa teenuseid. Lampide või koduseadmete lülitamine, raadiojaamade valik ega ilmateated pole Amazoni teenused. Enim kasutatavad teenused aga hajuvad kolme konkurendi, Amazoni, Google'i ja Apple'i vahel. Võimalik, et lisaks Alexale kuuleb peagi, kuidas läheb Google'i assistendil ja Apple'i Siril. Viimase puhul ennustab mitte kõige ilusamat pilti kasvõi hiljuti lansseeritud Sirit sisaldava ambitsioonika koduse HomePodi lootusi alt vedanud tulemus.
Võimalik, et kõigi äriplaanis oli ja on midagi viltu. Kui mõelda, et enamus kallilt arendatud tehnoloogiast teenindab kahte ülesannet – kuulata muusikat ja seada äratusi või muna keetmise aeg, on ilmne, et tegelikult ei loodudki neid omanikke teenindama. Vastasel juhul oleks kasutusloogikaid põhjalikult arendatud ja neid esineks palju rohkem. Vaevalt, et selleks on tagasihoidliku turusegmendi moodustavate puuetega inimeste avastatud hüved, jättes samal ajal suure turuosanikud rõõmutult kasutama triviaalsusi.
Põhjuseks on see, mida ilmsemalt aastaid äriplaanides sotsiaalmeedia eeskujul domineerinud arusaam lõppkasutajast kui kaubast. Väärtuslikumaks peeti müüa teda kui reklaami sihtmärki, mitte teenuste ja isegi tehnoloogia eest maksvat, st teenusega rahulolevat klienti. Luksulikuks koduabiliseks mõeldud nutikõlaritest ähvardab kujuneda kuvand kui laisklejast sulasest, kes sööb vargsi peremehe võid.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"