Rasket kehalist tööd tegevast inimesest võib eralduda soojusenergiat hulgal, millega saaks umbes kuue minutiga ajada keema liitri vett. Soojuseks muutuvad lõpuks kõik natukene paremad ehk kasulikuks tööks sobivamad energiavormid. Inimese keha muudab osa toidu keemilisest energiast erinevateks liigutusteks, üpris palju kulub väljapoole nähtamatuteks jäävateks elutalitlusteks ja oluline osa muutub soojuseks.

Näiteks suudavad lihased muuta liikumiseks vaid umbes 35 protsenti neile eraldatud energiast ja ülejäänud muundub soojuseks. Seda väljendub tööd tehes keha soojenemise ning seejärel jahutamiseks toimuva higistamisena. Suuremas pildis muutub kehas sinna toiduga pandud energiast umbes 75 protsenti soojuseks. Inimene kujutab seega umbes 90-vatist radiaatorit.

Vahest hakkab kelleski juba koitma, kuhu antud teema suundub. See pole seotud kaalulangetamisega. Tegemist on ettevalmistustega saabuvaks talvehooaja kütteperioodiks. Umbes 500 elanikuga majas töötaks umbes 50 kilovatine bioloogiline küttekeha. Kui nad liigutaks end natuke rohkem, võiks sooja tootmine kolmekordistuda. See vastaks ööpäevas umbes 3600 kW/h ehk viie gaasiküttega ahjust eralduvale soojusele.

Tavaliselt lastakse sellel soojal lahkuda õue. Varestele loovutatud sooja võiks hoopiski kasutada maja kütmiseks. Nähtust võiks võtta kui uut varjatud maksustamist. Kodanik sööb näiteks kümne euro eest energiat, millest talle jääb kolmandik ja majaomanik võtab kaks kolmandikku enda küttekulude katteks.

Rootslased on kehast saadavale soojale rohkem mõelnud. Aastal 2010 Stockholmi metroojaama kohale valminud Kungsbrohuset peaks olema maailma kõige energiasäästlikum büroohoone. Rajatist kütab ja jahutab põhilises osas soojuspump. Kui soojuspumbast ei piisa, kasutatakse vajaduste katmiseks kaugkütet ja kaugjahutuseks võetakse tasuta jahutust naabruses olevast järvest. Umbes kümme protsenti hoone soojendamise energiast saadakse aga metroojaamas kõndivate inimeste kehadelt kogutava soojusena.

Idee pole uus, ent viimase aja trendid lisasid arendustööle uut hoogu. Näiteks paigaldatakse kehade soojusega keskküttesüsteemi Šotimaale Glasgow kunstikeskusesse, mida kavatsetakse kütta ööklubis tantsivate klientidelt eralduva sooja kogumisega USA-s on Minnesota osariigi ühe kaubanduskeskuse küttelahendusest samuti osa rajatud aastas umbes 40 miljonist külastajast maha jäetud kehasoojale.

Mõni aeg tagasi võidi taolistesse uudistesse suhtuda heatahtliku jäisusega. Samal ajal mõeldes, et las keegi tegeleda ka selliste teemadega, aga mul on käsil palju olulisemad väljakutsed.

Olukord on muutunud. Paljude otsuste keskseks teemaks võib kujuneda soe tuba. Kuluka soojamajandamisele võib lisaks Covidi ohule saabuda uus kaugtöölaine. Praegu saab suhtuda veel naljana ideesse, milles valib kino talvisesse kavva rohkem erutavaid filme, kuna siis lisavad külastajate kehad maja taristukulude kokkuhoiu kompenseerimiseks rohkem soojust. Kokkuhoiu tõttu saaks olla kino üldse avatud.

Külmade saabudes ei tundugi tänased ebatavalised kokkuhoiuideed enam naljakatena. Näiteks Šveitsis kaalutakse sätestada vanglakaristust isikutele, kelle kodud on teistest soojemad. Kava näeb ette, et kui riigis otsustatakse minna üle küttegaasi kasutuspiirangutele, võib igaüks, kes kütab oma kodu üle 19 kraadi, saada trahvi 30 Šveitsi franki päevas ja mitmekordseid rikkujaid ootab vanglakaristus.

Sama nõue kehtib ettevõtetele. Nendegi ruumides ei tohi tubane soe olla kõrgem kui 19 kraadi. Firmadele määratakse gaasikvoot, mille ületamist samuti karistatakse. Šveitsi peetakse demokraatia näidisriigiks. Vanglaga ähvardamine võib paista ekstreemsena, mida peetaksegi demokraatliku riigi õiguseks. Seda ei pea aga ju kasutama, kuivõrd riigi alamad on teineteisega solidaarsed.

Sama võinuks loota jaapanlastelt. Ometi on hommikumaal kaalumisel teistsugune rahva demokraatliku soojendamise meede. Majandusministeeriumi juures tegutsevas energiakokkuhoiu alamkomitees algatatud töögrupile pandi ülesandeks välja uurida, kas ja kuidas riik saaks ise reguleerida elanikkonna elu- ja töökeskkonna temperatuuri.

Otsinguid ajendab lisaks küttegaasi hinnatõusule vajadus minna üle taastuvallikatest toodetavale energeetikale. Üleminek kujuneb oodatavalt ebaühtlaseks. Sestap on lähiajal energia saadavuses oodata kasinaid aegu, mis võivad sundida üle minema säästurežiimile.

Uue aja kütteseadmed on enamasti kaugjuhitavad ja tehnilise lahenduse osas suuri takistusi ette ei nähta. Loodetakse, et edaspidi saaks lisaks majapidamise omanikule juhtida kodust soojaseadet ka riigiametnik. Selle kokkuleppe saavutamine võib kujuneda tehnilisest väljakutsest palju keerulisemaks. Võimalik, et tõsine kriis aitab ka antud takistuse kiirendatud korras ületada. Seejärel on maailmas olemas õpetlik kogemus koos eeskujuga.

Loodetavasti hakkas nüüd soojem. Mõte ju loeb ja ka pea toodab sooja!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".