Kunagi ennustati ajalehtedele lõppu esmalt raadio ja seejärel televisiooni saabumise tõttu. Ajalehed jäid alles. Seejärel ennustati lehtedele kadu tänu faksiaparaatide kasvavale levikule. Arvati, et inimesed asuvad omavahel faksiga uudiseid saatma, kuna on ajalehe trükist kiirem, midagi praeguse sotsiaalmeedia laadset.

Lehed jäid ikkagi alles. Isegi pärast interneti levikut on lehed alles, asudes esimesest šokist üle saades hõlvama uut tehnoloogiat, siirdudes internetti ja sotsiaalmeediasse. Ajalehtede sisust räägiti isegi raadiosaadetes ja televisioonis.

Huvitaval moel jäi ajakirjandusel faksiaparaatidel põhinev suhtlustehnoloogia suuresti kasutamata. Hoolimata sellest, millise suure revolutsiooni korraldasid need kontorites, jäädes 30 aastaks sealse inforuumi valitsejaks või isegi kauemakski.

Kolme aasta eest korraldati Saksamaal oksjon viienda põlvkonna mobiilside eetrile. Pakkumisi lubati esitama neli ettevõtet. Sohilepete vältimiseks majutati pakkujad eraldi sõjaväekasarmutesse.

Neljakümne ühest eetrijaotusest pandi igaüks müüki tunniks ajaks. Pakkuja võis konsulteerida 5G-strateegia küsimustes peakorteriga ainult faksi teel, sest Saksamaal on praeguseni faksiaparaadid kasutuses umbes 40 protsendis ettevõtetes. Seda peetakse e-kirjavahetusest turvalisemaks ja erinevalt e-kirjadest loetakse faksitud kirjad pankades ja riigiametites kehtivaks dokumendiks.

Sarnases mahus faksisõbralik kultuur on elujõuline veel Jaapanis. Faksil on kahe maa ajaloolises mälus oma eriline koht. Aastal 1936 toimusid Berliinis olümpiamängud. Riigis valitses sõjaeelne natsionaalsotsialistlik režiim.

Kaugelt saabunud jaapanlased kasutasid võimalust juhtida maailma tähelepanu riigi nutikusele sellega, et rajasid kahe maa vahele esimese faksiühenduse. Kui muu maailm edastas spordisündmuseid raadio ja telefoni vahendusel, jõudsid pildid ning uudised hommikumaa meediasse reaalajas faksi vahendusel. Tähtsündmuseks oli faksiga edastatud Hitleri tervitus.

Ühendkuningriigi haiglates oli 2018. aastal kasutusel umbes 9000 faksiaparaati. Faksiti peamiselt haiguslugusid ja muud patsientide raviga seotud informatsiooni. Haiglate faksiaparaate kasutasid sajad käed ja tuhanded sõrmed. Ühed neist saabusid just puhtast operatsioonisaalist, teised avalikust, erinevate haigete juurest või õuest üleriietega saabuvate pisikuterohkest avalikust ruumist.

Kasutajate kirjususe ja olematu puhastamise tõttu peetakse faksiaparaate praeguseni üheks kõige suurema mikroorganismide kontsentratsiooniga avaliku suhtluse pinnaks. Lisaks haiguste levikule kippus patsientide info faksides kaduma, jõudis valesse haiglasse või oli muul põhjusel ebatervislik. Taolise mahajäämuse pärast jahmunud minister keelas 2018. aastal uute fakside ostmise ja käskis 2020. aastaks saada haiglates lahti viimasestki faksiaparaadist.

Hoolimata sellest, et Ühendkuningriigis muudeti telefoniside internetipõhiseks, pidid sideteenuse pakkujad säilitama digitaalse kanali kõrval vanamoodsa kõnekanali toimimise. Vana seadus nõudis, et riik tagaks kõikjal riigis odava telefoniteenuse. Pärast rahvaga konsulteerimise ringi otsustati eelmisel nädalal vana helikanali tehnilise tagamise kohustus lõpetada.

Võiks arvata, et see puudutas Ühendkuningriigi helistajate huve. Tegelikult teenindas nimetatud kanal vaid fakside saatmist, sest telefonid olid muutunud juba ammu mobiilseteks. Vanad faksiaparaadid kodeerivad andmeid helis, mida edastatakse kähiseva mürana mööda vanamoodsat kõnekanalit. Värske otsus kuulutab faksisaatmise pikale ja edukale ajastu sisulist lõppu.

Eelmise aasta sügisel oli inimestel võimalus esitada seoses fakside kasutust lõpetavate muutustega vastuargumente ja kahe kuu jooksul saabus kokku 13 reaktsiooni. Järgnenud arutelus leppisid neist uue olukorraga 11. Allesjäänud kahest oli üks eraisik ja teine riiklik sidenõukogu. Nende arvates tahetakse fakse edasi kasutada. Ühtlasi pakuti, et mainitud helikanalit tarvitavad veel mõned vanema põlvkonna valveteenused. Kuis kõigile neile on olemas paremad ja kiiremad internetipõhised lahendused, otsustati protestid rahuldamata jätta.

Faks kaob uue kuningaga riigis ilma suurema tseremooniata. Lisaks siin-seal kohmakas USA-s leiduvale, on suurtest riikidest faksid arvestatavas käibes veel mainitud Saksamaal ja Jaapanis. Huvitav, kes neist peab kõige kauem vastu? See on hea aines sõlmimaks kihlvedusid. Oma pakkumised saatke faksiga, et allkiri ikka arvesse läheks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".