Enam ei kahtle vist keegi, et autode tulevik rajaneb elektrisõidukitel või siiski? Uuest sõidukist unistajaid tuleb ilmselt juurde, aga üllatavalt on viimasel ajal suurenenud kahtlused, kas ikka peaks uuele tehnoloogiale üle minema. Ühendkuningriigi näitel on elektriajamiga sõidukite ostukavatsusega inimeste arv kahanenud alates augustist umbes poole võrra. Kokku 12 500 autojuhti haaranud küsitluses tunnistasid 63 protsenti, et uue elektrisõiduki ostu plaan lükkub edasi.

Põhjuste seas mainitakse koduse elektriarve suurenemist. Kulutusi elektrile pidas peamiseks vana sisepõlemismootoriga auto edasikasutamise ajendiks kümme protsenti vastanutest. Seda hoolimata, et isegi praeguste elektrihindade juures jääks elektrisõiduki kasutuskulud vana põlvkonna autodest märgatavalt madalamaks. Võib oletada, et autovahetus on olnud idee tasemel, unistuse võtmes, millest on ehmatuse tõttu kerge loobuda. Ehmatuseks on põhjust.

Öeldakse, et inimesed ei osta asju, vaid lahendusi. Auto puhul lisandub veel selle omamisega kaasnev tunne. See peaks olema hea. Viimastes uudistes märgitakse, et elektriauto laadimise hind on viimase nelja kuuga kasvanud 42 protsenti. Kilomeetri läbimise hind värske kuninga teedel on elektrisõidukiga 11, bensiinimootoriga 12 ja diisli põletamisel 13 eurosenti. Auto puhul mõeldaksegi rohkem sõidu- kui omamiskuludele. Peamise kuluna teadvustatakse regulaarseid kütusele ja elektrile tehtavaid makseid.

Võimalikust uue autoga kaasnevatest tunnetest võib lisaks rääkida kartusest seoses akude laadimise ebamugavustega. Laadimispunkte on veel suhteliselt vähe, kardetakse laadimisele kuluvat aega ja kõhedust tekitab tühja aku tõttu pikema sõidu poolelijäämine. Paljuski seisneb põhjus reaalse kogemuse asemel kuuldustel. Elektrisõidukeid on veel suhteliselt vähe ja kogemused pole levinud. Vahest üks väheseid asju, millele mõeldakse positiivselt, on mõte auto laadimisest kodus, siis kui pere magab ja elektrihind on odavam.

USA Stanfordi ülikooli teadlased väidavad, et öine laadimine on vale. Mõnes kohas juba praegu ja paljudes kohtades lähitulevikus tuleks mõelda ning tegutseda uut moodi. Mitmesuguseid tegureid ja rahvastiku käitumist arvestavaid muutujaid sisaldava mudeli põhjal analüüsisid nad elektritaristu koormuseid, kui järgmise umbes kümne aastaga lisandub teedele arvestatav kogus elektrisõidukeid.

Kui domineerima jääb öine kodukasutus ja lisandub autode laadimine, kasvatab elektrisõidukite kiire lisandumine elektrienergia öist tippnõudlust kuni veerandi võrra. Teadlased soovitavad omavalitsuste ametnikele meetmete loomiseks ja juhtidele kaalumiseks kasutada võimalusel päevast laadimist, kas siis tööl või avalikes laadimisjaamades.

Esialgu võib soovitus paista vastuolus seniste õpetustega. Päeval on niigi palju tarbijaid, mistõttu käivitatakse tipukoormuse tagamiseks kalleid ja põhiliselt gaasil töötavaid lisageneraatoreid. Öösel kaob märgatav osa vabrikute ja kontorihoonete töisest tarbimisest. Teistpidi kuluka tootmise vähendamise vältimiseks stimuleeritakse hinnalangusega elanikke pesumasinaid ja muid tarbijaid sisse lülitama just öisel ajal. Lisaks mugavusele ajendab soodne hind öösiti laadima ka uue põlvkonna elektrisõidukite akusid.

Antud pildist jääb välja oluline elektrienergiaga seotud areng. Elektri kallis hind nii rahas kui ka loodusreostusena motiveerib elektritootmisel kasutama taastuvaid energiaallikaid nagu päike ja tuul. Rohelise energia tootmisvõimsused kasvavad kiiresti ja nii mõneski päikeselises kohas toodetakse valgel ajal elektrit tarbimisest rohkem.

Californias toodetakse päikesepaneelide rohkuse tõttu hilisel hommikul ja varajasel pärastlõunal rohkem elektrit, kui vajab riikide kõrvutuses majandusnäitajatelt viiendaks suurimaks olev ettevõtluskeskkond. Seal võiks juba praegu laadida autode akusid keset päeva odava elektriga.

Õigemini, peaks! Seda pakuvad ka Stanfordi ülikooli teadlased. Kui päeva asemel kasvab öise elektri tarbimine, peab lisama fossiilseid energiakandjaid kasutavaid tootmisvõimsusi või suuremastaapseid kalleid talletustehnoloogiaid. Odav elekter läheks raisku ning öise hind kallimaks ja keskkond räpasemaks.

Lihtne oleks pakkuda kasutada akupõhiseid suuremastaabilisi talletustehnoloogiaid. Nendega on aga mitmeid probleeme. Jättes isegi kõrvale piiratud liitiumivarud ja nende suhteliselt keskkonnavaenuliku kaevandamise, tasub mõelda tõhususe langusele, kui esmalt talletatakse vaid osa elektrist suurtesse akudesse, millest koguneb seejärel veelgi väiksem osa autoakudesse. Taoline raiskamine sööb tasuvuse.

Teadlased järeldavad, et senine lootus juhtida tarbimist hinnastamise signaalidega ei ole kooskõlas elektritaristu huvidega. Ettevõtetele poleks töötajatele päevaste laadimispunktide loomine eriti motiveeriv, sest ettevõtjate tarbimiskoormuse tippe maksustatakse kõrge hinnaga. Autolaadimise pakkumine keset töist kulutust muudaks nende olukorda vaid halvemaks.

Näiliselt lihtne tulevikuvisioon odavast ja puhtast energeetikast eksitab tänaseid autoostjaid ja poliitikuid. Selle teadvustamine võib omakorda hirmutada inimesi vastupidises suunas, külvates elektriautode vastalisi hoiakuid. Teadlased väidavad, et lahendus on olemas, aga keerulisem ja vajab kõikide huvipoolte aktiivset kaasamõtlemist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".