Himustamine, ihkamine, soovimine ja janunemine tähendab olemist kindlas meeleseisundis. Tunded peaksid olema kõigile tuttavad, kes on soovinud juua kasvõi vett vmt. Paraku ei ole iha olemus selge nagu vesi. Näiteks, kas vee või teadmiste järele janunemine on ikka samasugused meeleseisundid? Kas kõigi soovide põhjus on ühise mehhanismi ja ühesuguse toimimisega meeleseisund?

Olgu siis sooviks õun, aga mitte pirn, kuulsuse järele himustamine või soov valitseda maailma, igatseda teatud inimese järele või tahta hoopiski suhet robotiga.

Niisama ju need küsimused meid ei külasta. Inimene soovib või januneb teadmiste järele, muu hulgas soovides teada, miks ta midagi ihaleb. Mõned edusammud antud vallas on tehtud. Kes oleks väga tahtnud, suutnuks vajalikud tähelepanekud isegi kirja panna. Näiteks on ju teada, et inimene, kes midagi soovib, kaldub teatud viisil tegutsema, teatud viisil tundma ja teatud viisil mõtlema.

Kui Malle soovib näiteks teed, teeb ta tavaliselt tassi teed. Kui ta seda mingil põhjusel kohe ei tee, kogeb ta sellest hoolimata soovi seda teha. Ta peab mõtet teest meeldivaks ja tema praegust teeta olemist ebameeldivaks. Ta leiab, et tema mõtted pöörduvad korduvalt tee kui idee poole, tema arvates tee tundub hea mõte jne. Antud tähelepanekud moodustavadki iha käsitlevate teooriate keskme.

Nüüd on viimane aeg saata lapsed multikaid vaatama ja asendada tee seksirobotiga ning lisada mõtlemise sõnaliste tööriistade juurde erotofiilia ja tehnofiilia. Või siis ka foobiad, kui samade nähtuste tõrjuvad vormid. Mõneti imelik, aga levinud kommete järgi peetakse seksuaalsust ebamugavaks teemaks.

Käesoleval juhul võiks teema tõstatumises süü panna masinatele, kuna need on asunud selles osalema. See oleks muidugi järjekordne inimesele omane enesepettus, kuivõrd temaatilised masinad on inimeste välja mõeldud ja valmistatud. Mingil põhjusel ei taha inimesed teada, kust nad tulevad ja kuidas alguse saavad. Kuigi, imelisel kombel saavad nad järgmise põlve loomisega ikkagi lõpuks isegi hakkama. Öeldakse, et põhjus seisneb kontrollimatus ihas. Räägime nüüd aga ilmast!

Siiski, kuis muudest ihadest võib vabalt ja pikalt rääkida, jõuab inimlik leidlikkus kunagi nii kaugele, et robottolmuimeja kõrval peab rääkima seksirobotitest ja sellest, kelles ja miks võiksid põhjustada need himu. Tõsiseltvõetavas teadusajakirjas Computers in Human Behaviour avaldati uurimus pealkirja all "Seksirobotid ja isiksus: küsimus on rohkem seksis kui robotites".

Töös uuriti ligemale 500 täiskasvanu hoiakuid ja suhtumist seksirobotitesse. Testimaks, kas robotite suunaline kirg võiks sõltuda isikuomadustest, hindasid teadlased vastajaid populaarse, niinimetatud Suure Viisiku valideeritud mõõdikuga, mille järgi rühmitatakse inimesi standardmudelitesse vastavalt avatusele, meelekindlusele, koostöövalmidusele, neurootilisusele ja ekstravertsusele.

Kuis isikuomadused mõjutavad seda, kuidas kaldub keegi tegutsema, tundma ja mõtlema, oli põhjendatud küsida, kas neil teguritel on kujundav mõju robotiga lähisuhte vastuvõtlikkuse osas.

Teisalt arvestasid uuringu korraldanud teadlased, et nimetatud viis isikuomadust on üpris laiahaardelised kategooriad. Nad lisasid mudelisse täpsust parandama veel suhtumise seksuaalsusesse ja tehnoloogiasse. Mõlemas teemas leidub märgatavalt erinevate hoiakutega inimesi.

Selgus, et isikuomaduste põhjal ei saanud eristada vastajate vastuvõtlikkust või tõrjuvat hoiakut intiimsesse suhtesse robotiga. Sellest võib järeldada, et meile teada oleva pika evolutsiooni jooksul pole inimesel olnud võimalust vastava kogemuse kaasamiseks, samas kui evolutsioon on kujundanud suhteliselt tugevalt väljakujunenud isikuomadusi.

Teisalt leiti, et erotofiilia kui entusiasm uute, mitmekesisemate või intensiivsemate erootiliste kogemuste vastu, seostus valmisolekuga lüüa kaasa kohtumisel uute erutavate tehnoloogiatega. Seda võib pidada ka oodatavaks tulemuseks.

Samas leiti positiivne, kuigi nõrgem seos kohtumiseks seksirobotitega tehnofiilide ehk tehnoloogiahuviliste ja mitteseksuaalsete uudsete kogemuste suhtes avatute seas. Üldiselt olid mehed seksirobotitest rohkem huvitatud. Teadlaste arvates võib see tuleneda meestega arvestavate robotite suhtelisest arvukusest. Teisalt on naised märgatavalt suurem temaatiliste mänguasjade sihtrühm.

Uuringu korraldajad järeldavad sellest, et seksirobotite turg on alles arenemisjärgus. Kui see peaks saavutama lõpuks küpsuse, peame vist himu ja iha filosoofia uuesti üle vaatama, kuis inimeste arv pole teatud tunnete äratundmiseks enam piisav.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".