Ükski energiaallikas ei tule ilma keskkonnamõjuta. Olgu selleks kivisüsi, gaas, tuumaenergia või taastuvenergia, iga energiaallikas võtab enda alla maad, kasutab vett ning vajab kütuseks või energia tootmiseks loodusvarasid. Nende sõnadega algab globaalseid ülevaateid koostava veebiväljaande Meie maailm arvudes avaldatud ülevaade erinevate energiaallikate maakasutusest.

Äsja teatati Soome rahvusringhäälingu vahendusel, et põhjanaabrid kavatsevad saavutada paari aastaga energiavarustuses iseseisvuse ehk sõltumatuse teiste riikide pakutavast energiast. Parimal juhul saavutatakse soovitud sõltumatus juba järgmiseks aastaks.

Riik on sihipäraselt suurendanud elukorralduseks kasutatavate energiaallikate valikut. Juba praegu saadakse tuulest neli korda nii palju elektrit, kui värskelt valminud Olkiluoto 3 tuumajõujaamast. Number tähistab Soome kolmandat tuumajaama, mis lisandus Loviisas asuvale kahele reaktorile.

Seni veel käivitusfaasis tuumajaam saavutas eelmisel reedel uue verstaposti, olles enam kui 1000 megavatiga riigi suurim elektrienergiatootja. Lõplik võimsus peaks olema neli korda suurem ehk siis sama palju, kui püütakse praegu tuulest.

Viimase osakaal peaks veel tõusma, arvestades tuuleturbiinide lisandumise tempot. Eelmisel aastal hakkas Soomes tuult elektriks jahvatama 141 uut generaatorit ja selle aasta suveks lisandus veel 154 seadet. Valdkonda kureeriva ministri sõnul tagasiteed pole. Eelmisel aastal ühendati end lahti Venemaa elektrivõrgust ja nüüd on siis plaanis saavutada lühikese ajaga täielik sõltumatus ka teiste maade energiakandjatest.

See toob tagasi pindala teema juurde. Selgub, et ühe megavatt-tunni elektrienergia tootmiseks on tuumajaam kõige väiksema jalajäljega, vajades kõigest 0,3 ruutmeetrit. Pinna suhtes kokkuhoidlikkuse järjekorras teisel kohal on gaasi põletavad jõujaamad, mis vajavad tund aega megavati energia tootmiseks ruutmeeter maapinda.

Uuema põlvkonna kaadiumtelluriid-pooljuhtidel põhinevate päikesepaneelide vastav näitaja on samuti suhteliselt kompaktne – 1,2 ruumeetrit. Seda siiski vaid juhul, kui paneelid paigutatakse maapinnast kõrgemale, näiteks katustele. Maapinnale paigutades kasvab nende pinnavajadus umbes kümme korda.

Võrdlusena oli esimese põlvkonna ränipõhiste päikesepaneelide pindala vajadus juba üle kahe korra suurem ehk kolm ruutmeetrit. Seegi kasvas maapinnale paigutatud paneelide puhul kümnekordseks. Päikesepaneelide vahele jääb süsihappegaasi püüdva tehnoloogiaga gaasipõletusjaam, mille vastav näitaja on 1,3 m² ruutmeetrit.

Nimetatud tehnoloogiatest järgmine asub pinnanõudlikkuse osas juba märgatava hüppe kaugusel. Veekogu liikumiselektriks muutmine nõuab megavatt tunni tootmiseks 14 ruutmeetrit, kui tegu on hiigelsuure, enam kui 660 megavatise tootmisvõimsusega hüdroelektrijaamaga. Väiksemad nõuavad mediaan-keskmiselt üle 33 ruutmeetri jagu pinda. Olgu veel lisatud, et keskmine sütt põletav jaam vajab sama koguse elektri tootmiseks 15 ruutmeetri suurust maalappi.

Energiatootmise pindala vajaduse ülevaate koostamisel arvestati kogu tootmistsükliga, alates näiteks söe või kaadmiumi kaevandamisest, kuni ehitise rajamise ja laguproduktide haldamiseni. Ühtlasi arvestati looduslikest tingimustest tuleneva tootmise tsüklilise iseloomuga, mis on eriti oluline taastuvatest allikatest energia ammutamisel. Tuumaenergia vajab seega söepõletamisega võrreldes 50 korda vähem maapinda ja seda on paarkümmend korda vähem, kui vajatakse maapinnale paigutatud päikesepaneelide puhul.

Pinnanõudlikkuse võrdlusest jäi seni käsitlemata Soomes kiiresti areneva tuuleenergia osa. Värske ülevaade paigutabki selle taastuvenergia tehnoloogia teistest eraldi. Seda arvestustööga seonduva keerukuse tõttu. Üksiku tuulest elektrigeneraatori arvestuses oleks vastav näitaja 0,4 ruutmeetrit megavatt-tunni kohta.

Tuulepargis jääb aga tuulikute vaheline maa arvestuslikult nn halli tsooni. Näiteks mõnes merepargis vääristatakse vahepealne pind kalakasvatuseks. Samas võib jääda see ka passiivseks maalaks, mis pole otseselt seotud elektrienergia tootmisega, aga on samas kasutuse mõttes omamoodi pantvangis.

Sestap pakutakse tuuleparkide puhul pinnavajaduse hindamisel suurt vahemikku 8,4–247 ruutmeetrit, mediaan-keskmine oleks 99 m². Antud arvestuses kasutati mereparke.

Toodud võrdlus aitab näha energiasõltumatuse saavutamist teistsuguse ressursi ehk maa-ala vajaduse kaudu. Kuis praeguse elukorraldusega seotud kasvava energiavajaduse rahuldamiseks meile tuumajaama niipea ei sünni ja soov on vabaneda fossiilsete kütuste kasutamisest, tõstatub teravamalt esile, kuhu panna tuulikud ja päikesepaneelid.

Soomes elab ruutkilomeetril keskmiselt 18 inimest. Naaberriigi maismaapindala on 303 890 km². Eesti elanikkonna tihedus on 31 inimest km² ja pinda üle kuue korra vähem.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".