Kõigepealt peab meid õnnitlema, et meie rekordiline kuumanäitaja on niivõrd madal. Esiteks asume aga lihtsalt sellisel laiusel ja teiseks oleme suhteliselt kaugel nendest paikadest, kust see kuum õhk Lõuna-Euroopasse tuleb, ehk Põhja-Aafrikast. Oleme seepärast lihtsalt õnnelikus kohas.

Eesti rekordid ei ole väga palju erinevad Soome ja Läti rekorditest - seal on need natukene kõrgemad. Ükskord, kui oli meil võimalus kõrgemaks õhutemperatuuriks, tuli väga kuum õhk lõunast – see oli 7. augustil aastal 2010 –, jäi meil puudu ainult 0,2 kraadi Eesti absoluutsest uuest rekordist. Või õigemini rekordi kordamisest: 0,3 kraadiga oleks saanud uue rekordi. Meile jõudis aga ida poolt tollel aastal väga levinud metsatulekahjude suits, mis nullis uue rekordi ära.

Nii et meil on mitu korda võimalus olnud seda rekordit uuendada või kõrgemaks teha, aga midagi on ikka vahele tulnud.

Teoreetiliselt võib küll Eestissegi 40-kraadiseid temperatuure jõuda, sest Eesti mitteametlik rekord on 38,0. See juhtus Põlvamaal Himmistes samal kuupäeval, kui mõõdeti Eesti ametlik rekord 1992. aasta augustis.

Viimast siiski ei aktsepteeritud, sest seda ei mõõdetud ametlikus ilmajaamas, kus oleks väga kontrollitud näitajad, vaid hüdromeetria-jaamas. Seal ka mõõdetakse nii sademeid kui ka temperatuuri, ainult et nende mõõteriistad ei ole niivõrd "õigetes" kohtades. Mõni on orus, mõni jõeorus ja mõni kusagil mäe otsas – ehk nende tulemust ei aktsepteeritud.

Niisiis võib meil sarnast kuuma tulla küll, aga ma loodan, et mitte väga lähemal ajal. Samas 39 kraadi võib küll tulla. Miks ei või, kui on olemas väga soodsad tingimused õhumasside kiireks liikumiseks Lõuna-Euroopast? Või siis kagu poolt Venemaa steppidest Kalmõkkiast on ka tulnud lõunatsüklonid, mis on meile kuuma toonud.

Meil on Eestis üldse imbuvad ilmad. Kõik, mis meile väljaspoolt tuleb, seda me peame omaks võtma, mõõtma ja välja kannatama, kui see on kole kuum või külm.