Kriiside ootel ostetakse poed tavaliselt tühjaks soolast, suhkrust, jahust, tatrast, pärmist ja WC-paberist. Oleme seda kõike kogenud. Võib-olla varasemast ei õpita, et saaks järgmise kriisi märkide horisondile ilmumisel kõike korrata. Äsja sattusid poodides rünnaku alla sool ja äädikas, kinnitades sellega, kui raske on varasemast õppida.

Tooted ei saa riigist otsa, vaid kogutakse kodudesse. Covid-pandeemia algust iseloomustanud poodide tühjenemisel kannatas esmatarbekaupade saadavus, kuna osal oli neid kodus vajadusest rohkem, jättes normaalsema tarbimistsükliga kodanikud puudust kannatama. Taolise kollektsionääri majanduslik kasu on arvatavalt väike, võrreldes kogukonnale põhjustatud kahjudega. Odavat tarbekaupa peaks majandusliku tasuvuse jaoks koguma koju väga suurtes kogustes. Kõigile odavam oleks seda hoida poodides.

Praegu leidub aga huvitav kogumisega seotud asi, mille tarbimine kipub kriiside ajal kasvama. Seejuures on see ise just kogumise vahend. Andmete kogumise vahendid ehk digitaalsed mäluseadmed võivad kujuneda soola ja WC-paberi kõrval tõsisemaks pudelikaelaks kriisiaegse sotsiaalse heaolu hoidmisel.

Kodused mäluseadmed ei ole selle väljakutse lahendamiseks piisavad. Tänu teenuste probleemivabale sujuvusele pole lõppkasutajad nähtusega seotud ohust teadlikud. Ent arg oleks ka sellele mõelda. Me ei märka, kui suurt rolli täidavad inimeste endi arvates isiklikuks mõeldud andmeportfellis kauged ehk võõrad pilveteenused. Selles pole midagi halba ega etteheidetavat. Halb ilmutab end siis, kui me ise ei saa taoliste probleemide lahendamiseks midagi teha.

Päevas tarbitavate andmete maht ületab juba ammu personaalselt hoitavate andmete talletamise suutlikkust. Sotsiaalmeedias suhtlemise sisuna vahetatud pildimaht, filmi ja muusika voogesitusteenused, otsinguteenused jmt nõuavad toimimiseks kvantitatiivselt teistsuguse mastaabiga andmehoidlaid.

Oleme juba unustanud kilobaidid ja tasapisi harjunud gigabaitide taga hoomama terabaite. Sedagi aimatavalt abstraktse osutusena ja reaalsema kaemusliku haardeta. Sestap jäävad ka peta-, eksa- ja zetabaidid tõelise suuruse asemel pigem asjade järjekorda tähistavalt uue kõlaga sõnade tasemele.

Suurusjärkude sõnaudu keskel leidub järgmine lihtne tähelepanek. Maailmas loodavate andmete talletamise vajadus on umbes poole suurem reaalsest talletamise suutlikkusest. Seega voolab suur osa tekitatud andmetest kohta, kus nende pöördumatult kadunuks kuulutamist jääb tähistama arvutiparkidest õhkuv soojus.

Viis aastat tagasi tekitati, edastati, talletati ja tarbiti aastas umbes 33 zetabaidi mahus andmeid. Nutitelefonikultuuris orienteerujate mõistete keelde tõlgituna teeb see umbes 33 triljonit gigabaiti. Astronoomiahuvilistele võiks selgitada näite abil, milles euromüntidest torni ehitades kõrguks ühte zetabaiti tähistav mündivirn kahe ja poole valgusaasta kaugusele.

Näited pole toodud odava hämmastuse õngitsemise nimel. Soov on tõugata hoomama, et andmete talletamise vajaduse teenindamine on reaalselt suur ja keeruline ülesanne. Oleme end uinutanud endisaegsete imede ja tänaste triviaalsete seadmete võrdlustega. Näiteks jäi Kuu missioonil käinud Apollo 11 pardakompuutri võimekus alla taskusse mahtuva nutiseadme akulaadija omale vmt.

Maailma vajadusi rahuldavaid zetabaite taskusse ei pane. Planeedi praegu suurim Hiina telekomi andmekeskus asub peaaegu miljoni ruutmeetrisel pinnal. Seejuures on tegemist vaid ühe maailma umbes 600 hüperskaala suurusjärgus oleva andmehoidlaga.

Viie aasta tagused 33 zetabaiti ei tundugi enam suur kuuldes, et 2025. aastaks ennustatakse globaalsele andmekoormusele üle viiekordset kasvu, kusagil 180 zetabaidini. Taolise kasvu jätkudes ületaks 150 aasta pärast talletatavate bittide arv meie maailma moodustavate aatomite arvu. Kusagil ja millalgi peab toimuma muutus.

Sellega seoses tasub jälgida Venemaal toimuvat. Kui vabas maailmas võib tõsise hetkega kohtumise edasilükkamiseks olla näiliselt veel aega, siis rahvusvahelise boikoti tõttu lõpetati tehnoloogiatarnete kõrval riigile juurdepääs rahvusvahelistele pilveteenustele.

Seetõttu ennustatakse, et agressiivsesse riiki jäänud IT-teenuste vajaduste katmiseks saab umbes kahe kuuga andmete talletamise maht täis. Seni tähelepandamatult eludega põimunud välisest mälust esmatarbekaup muutub tajutavaks nagu WC-paber ja võib pakkuda huvitava õppetunni tänapäevase poole püüdlevale inimkonnale.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".