Vanad raidkirjad on tihtipeale ajahambast nii puretud, et algset teksti on raske, vahel isegi võimatu tuvastada. Ajaloolasi huvitavad aga peale teksti enda ka selle kivvi raiumise aeg ja koht, mida saab samuti ainult kaudsete märkide põhjal ennustada.

Thea Sommerschield Itaaliast Veneetsiast Ca' Foscari Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd koostöös Suurbritannias tegutseva ettevõttega Deepmind loonud tehismõistuse nimega Ithaca, mis suudab tähelepanuväärselt hästi tuletada nii võimaliku algteksti kui ka selle kirjapaneku aja ja paiga.

Teadlased tutvustasid Ithacale kõigepealt 60 000 vana-kreeka teksti, mis on algkujul säilinud ja mille päritolu ajaloolased hästi teavad. Itacha omandatud oskusi testiti siis ligi 8000 teksti peal, mis on samuti ajaloolastele teada ja tuntud, kuid mille osi ja päritoluandmeid Ithaca eest varjati.

Selgus, et omaenda tarkusest suutis tehismõistus algsed tekstid taastada 62-protsendise täpsusega võrreldes ajaloolaste endi 25-protsendilise täpsusega on see saavutus täiesti tubli, kuid kui professionaalsed ajaloolased tehismõistuse teksti rekonstruktsiooni veel oma mõistusega üle käisid, siis saavutatigi kahepeale keskmiselt lausa 72-protsendine täpsus.

Tekstiloome paiga oskas Itacha määrata 71-protsendise täpsusega, aja aga 30-aastase vahemiku näol samuti väga usaldusväärselt. Asjast kirjutavad Sommerschield ja kaasautorid ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.