Laenatud ei ole sõnu ainult eesti keelde, vaid ka eesti keelest on laenatud teistesse keeltesse, eeskätt naabrite keeltesse, mille kõnelejatega on piirialadel olnud tihedad kontaktid. Eesti keelest on laenatud läti keelde, baltisaksa murdesse, vene ja eestirootsi murretesse, samuti meie sugulaskeeltesse, soome, vadja, isuri ja liivi keelde.

Suurem osa eesti laenudest läti keeles on jäänud Eesti piiriäärsete paikkondade kõnepruuki. Läti ühis- ja kirjakeelde on eesti laenudest jõudnud väike osa, näiteks ķilava 'kilu', luga 'näidend' (← lugu), pīlādzis 'pihlakas'. Eesti laenud on seotud endisaja töö- ja elutingimustega, põlluharimisel ja majapidamises kasutatud riistadega.

Laenude hulgas paistab silma merenduse ja kalapüügiga seotud mõistete rohkus. Eesti laenud läti murretes on näiteks tunga 'rüsi(jää)' (← tung), bura 'puri', tildars 'tilder', porga, purga 'põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse' (← põrk), uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse' (← hudi), repens 'räppen', rengas 'nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks' (← rõngas).

Baltisaksa vaimulikud ja kaupmehed õppisid ja rääkisid kohalikku keelt, sageli võeti peredesse lapsehoidjad kohaliku rahva hulgast. Eesti laenud baltisaksa murdes on näiteks Laps 'laps', lorren 'lobisema, latrama' (← lorama ~ lorisema), Lucht 'ranna-, jõeniit' (← luht), Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard' (← lurjus), Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' (← mulk), Nate 'naat', Pe(e)ner, Penar 'põllu-, piiripeenar', Puddi 'puder, pudi', Seppik 'sepik'.

Eesti keelest on laenatud eeskätt Peipsi-äärsetesse vene murretesse nii siin- kui ka sealpool järve. Eesti laenud on nt rej, réja 'rehi' (← rehi, murdes rei), marduj 'kurat' (← mardus), sájka 'saiake, kukkel' (← sai), ljánik 'suur puuvaagen' (← lännik). Tänapäeval on eesti sõnu kasutusel kohalikus vene keeles.

Eestirootsi murrete suhtes on eesti keel olnud enamuse keel ja nii on eesti laene eestirootsi murretes arvult rohkemgi kui eestirootsi laene eesti keeles. Eesti laenud eestirootsi murretes on näiteks kiltor, kilter 'mõisavalitseja' (← kilter), kubias, kubius 'kubjas', mätsnikk 'metsnik, metsavaht', måisnik(k) 'mõisnik', talet 'vallatalitaja, vallavanem', talitai̯a, talitei̯a, taletai̯a 'lensman' (← talitaja), halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist' (← alp), kaim(os), käim(os) 'nimekaim', lurios 'petis, vigurivänt' (← lurjus), tåla 'tobu, loll; narr, kloun' (← tola), mai̯a 'hütt, maja', mai, mäi, māe 'võrgumaja rannas'.

Eesti keelest on laenatud ka teistesse läänemeresoome keeltesse. Tihedad sidemed on olnud eestlastel Soome lahe idaranniku soomlastega ja Soome lahe saarte nagu Suursaare, Seiskari, Lavassaare ja Suure Tütarsaare elanikega.

See piirkond oli seprakauppa ehk sõbrakaubanduse peamine ala. Soomest toodi kala ning vastu saadi vilja ja jahu, ka kartulit ja liha. Eesti laenud soome murretes on näiteks tuhli 'kartul', saija 'sai', toittaa tähenduses 'sööta; elatada, ülal pidada' (← toita), sekki 'kott, sekk', seltsi 'rühm, seltskond', sepikki 'sepik'. Soome kirjakeelde on jõudnud üksikuid eesti laensõnu, näiteks lavastaa 'lavakujundust teha; lavastada, sepitseda'.

Vadja ja isuri keelde on eesti keele vahendusel saadud muu hulgas alamsaksa ja saksa laensõnu, vadja keeles näiteks jahti 'jaht', kalkkuni 'kalkun', müüri, müürü 'müür', puteli 'pudel', teeniä 'teenida', isuri keeles näiteks jahti 'jaht', meisterit 'meistrid', pekki 'pekk'. Liivi keelde on eesti keelest laenatud näiteks arū 'mõte, arvamine; arvutus', ǟ'matõks 'hirmutis, koletis' (← ehmatis), loḑā 'väike madal paat' (← lodi), ukāz 'uhke', õigi 'õige'.

Uuematest eesti keelest laenatud sõnadest paistab Wikipedia järgi teistes keeltes kasutust leidnud Eestis leiutatud ja arendatud spordiala nimetus kiiking.

Infot eesti laenude kohta teistes keeltes leiab näiteks "Eesti etümoloogiasõnaraamatu" (2012) sõnaartiklitest ja veebisõnastikust.