Euroopa Komisjoni katse tehisintellekti määratleda tekitas paksu pahameelt

Euroopa Liidu esimese katse luua tehisintellekti kasutamiseks põhjalik raamistik tekitas rohkelt kahinat. Kuna kasvõi andmekaitse määrustiku GDPR loomiseks kulus seitse aastat, pole ime, et Euroopa Komisjonile pakutud sõnastusele seisid vastu pooled liikmesriigid, leiavad R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Oletame, et sa leiutad midagi olulist. Oluliseks teeb selle kasutamise mõju ühiskonnale. Ajaloost võib leida näiteks jalgratta, raadio ja televisiooni, arvukaid meditsiinitehnoloogiad, arvutid ja interneti jne. Näiteid on loomulikult palju, aga mõte pole loetelus, vaid vajaduses teatud kokkulepete järele. Innovaator vajab kokkuleppeid kulukate investeeringute ja äriplaani kaitseks.
Näiteks selleks, et keegi ei saaks teda hiljem kohtusse kaevata, kui leiutis põhjustab midagi halba, kuna lubatu ja keelatu piirides polnud kokku lepitud. Ühiskond vajab kokkuleppeid, mis tagaks leiutise ohutuse, et see teeks, mida algul lubatud ja tulemus oleks ka ühiskonnale kasulik. Seetõttu lepitakse kokku näiteks jalgratta kirjelduses ja selle kasutamise normides. Tänu selgusele julgevad ühed toota ja teised neid kasutada. Kõik võidavad ja majandus kasvab.
Öeldu valguses peaks olema arusaadav, miks on vaja kokku leppida tehisintellekti olemuses. Üldise ja põhjendatud ootusena on tehisintellekt murranguline tehnoloogia. See asub kujundama majandust üldisemalt, teenuseid konkreetsemalt ja viimase aja meeleoludes sõjapidamist kontrollimatult.
Kes näiteks julgeb öelda, millal saavutab tehisintellektil põhinev raviprotseduur vajaliku töökindluse? Vastust ootavad nii patsient kui ka tehnoloogia arendaja. Milliste tingimuste täitumisel võib selle kuulutada turvaliseks, tulemuslikuks ja kasulikuks?
Euroopa 27 liikmega majandusliidus on käimas tehisintellekti määratlemise diskussioon. Esialgse sõnastuse pakkus välja eelmisel aastal Euroopa Komisjon. Oodatavalt on antud teemas palju ristuvate huvidega osalisi. Suuremate tegijate omavaheliste kompromisside otsimisel jääb oodatavalt üks tegelane kaotajaks. Selleks on kodanik, lõppkasutaja. Vajalike teadmiste ja sellest tuleneva huvi puudumise tõttu on tema antud arutelus kõige nõrgemas positsioonis.
Nõnda tasub olla olla tähelepanelik, õppida ja arendada kompetentsust teemaga seotud nüanssides. Protsess võib kujuneda pikaks. Võttes eeskujuks valdkonna arengut stimuleerinud edumeelse andmekaitse direktiivi GDPR-i, siis selle lõpliku sõnastuseni jõudmiseks kulus seitse aastat. Põhjus on mõistetav – andmed on samal ajal väärtuslikud nii majanduslikus kui ka personaalse ja avaliku julgeoleku mõttes.
Esialgne sõnastusettepanek määratles tehisintellekti kui tarkvara, mis on välja töötatud ühe või mitme vastavas lisas loetletud tehnika ja lähenemisviisiga. See suudab vastastoimes oma tegutsemise keskkonnaga luua inimeste poolt määratletud eesmärkide jaoks selliseid väljundeid nagu sisu, ennustused, soovitused või otsused.
Antud määratluses on viide lisale. Kes oskab poliitilist protsessi lugeda, aimab, et toodud sõnastuse mõte on vaid jäämäe tipp. Tehisintellekti olemust kirjeldav dokumentatsioon on palju üksikasjalikum ning selles käsitletakse muu hulgas milleks, kuidas ja kes seda tehnoloogiat võivad kasutada, kuidas riske hallata jne.
Näiteks, kas tehisintellekti tohiks kasutada kaamerapildil olevate isikute tuvastamiseks, mil määral võivad kindlustusfirmad rakendada masinat otsustamaks inimeste kindlustamise riske, kuidas reguleerida julgeolekustruktuurides andmete analüütikat ohtlike isikute tuvastamiseks või rahva meeleolude mõistmiseks jne. Oodatavalt ei olnud 27 liikmesriiki esitatud ettepanekute suhtes ühel meelel. Kogunenud täienduste ja muudatusettepanekute põhjalt saatis parlament täiendatud kompromissettepaneku (.pdf) uuele kooskõlastusringile.
Nagu tõdetud, teemaga tasub lähedalt tutvust teha. Üksikasju on palju ja lühike kommentaar pole nende detailseks käsitluseks piisav. Küll aga jõuab pöörata tähelepanu kiiresti muutunud kontekstile, millel võib olla lõpptulemile kindel mõju. Sõda Ukrainas toob esile tehisintellekti kasutamise moraalsete valikute kaalumise olukorras, kus seda sõjategevuse huvides juba rakendatakse.
Tsiteerides poksija Mike Tysonit: "Igaühel on plaan, kuni nad saavad rusikaga vastu hambaid", misläbi jäävad kodanikuühiskonna gruppide, tehisintellektiga tegelevad teadlased ja arvamusliidrite pöördumised surmavate autonoomsete relvasüsteemide arendamata jätmisest, ainult soojaks tuuleks külmunud surnukeha põsel. Sõjameeleolus leitakse lugematuid põhjuseid, miks olid rahuaja normid ekslikud ja kokkulepped ei kehti.
Lohutagem end aga mõttega, et juba püütakse kokku leppida milleski väga suures ja ebamäärases.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"