Möödas on kuus aastat, kui Samsung tõi turule suure ekraaniga, tolle päeva tippseadmeks peetud Note 7 telefoni. Vaid kuu hiljem pidi firma kõik seni müüki jõudnud umbes 2,5 miljonit telefoni turult ära korjama. Oodatud 10 miljardi dollari jagu müügitulu asendus vähemalt 5,2 miljardi dollari suuruse majandusliku kahjuga. Emotsionaalselt valusam oli mainekahju, kuna enne nende põlema süttimist püüti edumeelse telefoniga rünnata Apple mainet nutiseadmete teenäitajana.

Põlevate telefonide lool oli pikk järelkaja. Lennusõitu alustava turvavesti õpetuse kõrvale lisandus hoiatus ootamatult süttida võivatest telefonidest. Õigemini, nende liitiumioonakudega seonduvast tuleohust. Inimesi hirmutati sellele vaatamata, et Samsungi seitsmenda seeria Note'i sütitanud akud olid käibest kõrvaldatud, viga tuvastatud ja parandatud.

Nagu aga öeldakse, mine seda isahane tea. Oli ju tuntud valmistaja hoolsalt loodud nutiseade juba põlema plahvatanud. Konkurentsi tõttu lisandus uusi juurde ja kuni keegi polnud uut põlemas näinud, kasvas vaid hirm, et nii juhtub just sellel lennureisil. Lennukites olid ootevalmis vastavad põleva telefoni isoleerimise kotid.

Hinnatakse, et umbes kolmandikul reisijatest esineb mingis vormis ametlikult ärevushäireks klassifitseeritud aviofoobia ehk lennuhirm. Kuuldused kontrollimatult põlema süttivatest telefonidest muutsid ninad tundlikumaks igasuguse kõrbelõhna suhtes, vaevates reisijat piinava lõpu ootuses. Seda peamiselt kahes mõttes. Reisi lõpuni võis domineerida fataalsema lõpu mõtteilm.

Käes on aeg tunda empaatiat navifoobikute vastu. Samas tasub karta laevasõidu ajal ka enda pärast. Oht tuleneb endiselt liitiumioonakudest. Selleks annab vihje eelmisel nädalal põlema süttinud transpordilaevast "Felicity Ace". Laeva pardal on umbes 4000 Volkswageni grupis valmistatud sõidukit. Neist olulise osa moodustavad uue põlvkonna elektrisõidukid, millede massist märgatava osa moodustab hiigelsuur liitiumioon-akupakk.

Põlema süttinud akusid veega ei kustuta, vaid selleks kasutatakse kemikaale. Nädal aega põlenud laev on taolise tule kustutamatuse tõendiks. Motivatsioonist kindlasti puudust ei ole. Uhiuute autode laadungi koguväärtus ulatub sadadesse miljonitesse dollaritesse. Tavalisemate sõidukite kõrval on lastiks nooblid Porsched ja Lamborghinid.

Keegi ei tea tule süttimise põhjust. Üheks versiooniks peetakse elektrirauto akupaki plahvatust. Tule süttimisest probleemsem on sellele järgnenud akude põlemine, mis ähvardab hävitada kogu kalli lasti.

Tegemist on uut tüüpi ohuga. Kõik autopraamiga reisinud teavad, kuidas paigutatakse autod laeva trümmi, tihedalt üksteise kõrvale. Kaubalaeval on sõidukeid palju rohkem. Ajastule omaselt kasvab suurte akupakkidega sõidukite tihedus nii laevades kui ka muudes kinnistes autohoidlates. Erinevalt tavalisemate sõidukite tuleohust kujutavad need uut riski. Akud põlevad kõrgemal temperatuuril, tule kustutamisele kulub rohkem aega ja kogu protsess on mürgisem.

Eesmärk pole kedagi tarbetult hirmutada ega kiusata laevasõitu pelgavaid navifoobikuid. Elektrisõidukite ajastu koidikul on just tarbetute hirmude vähendamiseks kasulik teemat valgustada. Kindlustusfirmade andmetel süttib sagedamini põlema juba nimest tulenevalt sisepõlemismootoriga sõidukeid.

USA andmetel on 100 tuhande müüdud auto kohta enim ehk 3475 tulekahju juhtumit leidnud aset aku ja sisepõlemismootoriga hübriidautodega. Võrdlusena toimus 2530 põlengut ainult fossiilsel kütusel töötavate sõidukitega ja puhtalt akust elektrit ammutavate autodega registreeritud süttimise juhtumeid oli vaid 25.

Olgu rõhutatud, et võrdlus on 100 000 müüdud auto kohta ja elektrisõidukite suhteline vähesus antud võrdluses mõju ei oma ega mõjuta nende tuleohtlikkuse tänast riski skoori. Teisalt võib muresegast põnevust lisada laevatrümmis reisiv hübriidsõiduk.

Kahjuks ei saa unustada Ukrainas toimuvat. Selle üheks helgemaks tulemiks on Saksamaa juhtumisel algatatud kogu Euroopa jõuline loobumine sõltuvusest Venemaa fossiilsetest kütustest. Poliitiline otsus võib kiirendab taastuvenergeetika kasutuselevõttu, mille keskne komponent on elektrienergia akumulatsioon.

Muutus haarab kogu transporti, muud ettevõtlust ja kodusid, sealhulgas laevu. Näiteks süttis paari aasta eest põlema Norra hübriidajamiga laeva liitiumioonaku. Hiina kaubamaja aku põhjustatud tuleahjus said surma kaks tuletõrjujat. Meedia on vahendanud mitmete elektriajamiga sõidukite põlenguid jne.

Väikese elektritarbimisega elektroonikaseadmete ajastul kadusid varasemalt suhteliselt kõikjalt kohatavad pealuu ja välguga elektrilöökide eest hoiatavad sildid. Ohus olid elud, mitte asjad. Huvitav, milliseks kujunevad akumuleeritud elektri eest hoiatavad märgised. Kas neis hoiatatakse rohkem varalise kahju eest leekidega või on zombikultuurile kohasemalt välk, koos leekide ja pealuuga?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".