Sarjast "Jackass" tuntud Steve O-lt pärineb järgmine sisekaemus "Psühhiaatriaosakond oli tõesti jube koht ja tagantjärele mõeldes oli kõige jubedam selle juures see, et ma tõesti kuulusin sinna". Tagantjärele tarkuses on midagi ihaldusväärset, sest see teeb targemaks. Samas peidab see endas valusat tõdemust, et oleks võinud kohe targem olla. Seega, nagu tõdes Sophokles juba 2500 aastat tagasi: "Mul pole soovi kaks korda kannatada, tegelikkuses ja siis tagantjärele".

Filminäitlejate ja klassikute kõrvale võib koondada terve armee tagantjärele tarkadest. Tarkusekogujate read täienevad iga päevaga. Enamik õppetunde on isiklikumad ega lähe laiemale maailmale korda. Esineb aga ka selliseid, milles kannatajaid on palju ja järeltarkuse hoiatuste kiuste tuleb neid juurde. Põhjus on selles, et probleemi on loonud keegi teine ja selle valu kogetakse individuaalselt. Oleks parem, kui eksimuse kõrvaldab hädade allikas ja hoiatab sellega ka kõiki ülejäänuid.

Õpetliku eeskuju annab kuulus arhitekt Clive Wilkinson. Laiemale avalikkusele pole nimi tuttav, sest arhitekti asemel räägitakse tema töödest. Clive Wilkinson on erialaringkondades üpris kuum nimi, eriti kui mõni suur ettevõte asub rajama unikaalset büroohoonet. Tema töölaual on valminud muu hulgas Microsofti, Disney ja Google'i peahooned.

Google'i maailmakuulsa töökeskkonnaga seoses tabas teda järeltarkuse episood. Teadlikult ei teinud ta midagi valesti. Kui Google'i asutajad Sergei Brin ja Larry Page pöördusid tema poole innovaatilist tööd tegevatele töötajatele meeldiva keskkonna loomiseks, lähtus ta eesmärgist pakkuda kõike, mis toetaks töötajate elu Google'i hoonetekompleksist lahkumata. Aastal 2004 valminud 190 000-ruutmeetrisest kampusest sai eeskuju paljudele kiiresti kasvavatele korporatsioonidele.

Uute peahoonete ideede korjel mõtestati ümber töökoha olemus. Erinevalt traditsioonilisemast büroohoonest püüdis Clive Wilkinson luua keskkonna, kus saab olla omaette ja üheskoos, selles on olemas rikas valik maailma toidukultuuri pakkuvatest toitlustuskohtadest, lastehoiu, treeningsaali, riidehoolduse ja tervishoiuteenusteni välja. Põhimõtteliselt võis ankurdada Googleplexi keskusesse kogu töise elu, sest peaaegu kõige muu eest hoolitses kohalik keskkond.

Nüüd on Wilkinson jõudnud äratundmisele, et Google'i luksuslikud hüved muudavad töötajad ettevõttest liiga sõltuvaks ja ta peab seda ohtlikuks. Oht kasvab töö ja mittetöötamise vahelise piiri hägustumise tõttu, misläbi on töötajad märkamatult kontorist sõltuvad. Neile võib tunduda, et tööandja hoolib neist. Tegelikult hoolib aga ettevõte kasust, mida saadakse rohkem tööd tehes, kuni jõutakse töötajate läbipõlemiseni. See kulgeb näilise vati sees, milles justkui kõik toimib. Kodusemas miljöös annaks argised elukorralduslikud probleemid hoiatavaid signaale varem.

Hoonete arhitektuurilise lahenduse kõrval selle sisearhitektuuri kujundanud Wilkinson hoiatab, et töö- ja eraelu tasakaalu ei saavutata, viibides kogu elu töölinnakus. Töökoht pole ühenduses reaalse maailmaga, mistõttu kannatab taolise megakeskuse ümbruskonnas asuv kaubanduslik tegelikkus.

Viimasega peab arhitekt silmas, et kui töötajatel pole põhjust linnakust lahkuda, ei külasta nad kohalikke kohvikuid, restorane ega toidupoode. Tema hinnangul on töötajate seesugune hellitamine "põhimõtteliselt ebatervislik". Asjaolu pole osatud seni ohuteguriks pidada.

Clive Wilkinson pidas oluliseks tööohutuse teemat avada seoses pealesunnitud kaugtöörežiimi võimaliku lõppemisega. Ettevõtted asuvad töötajaid töökohale tagasi kutsuma. Pealesunnitud töise rütmi muutust võiks kasutada vigade parandamiseks.

Arhitekt pakub, et loovust ei saa edendada liiga mugava töökohaga, sellisega, milles leiab iga nurga tagant mõne luksuliku magamisnurga. Samas tunnistab ta, et mugavusega harjunutelt on seda raske tagasi võtta.

Võib-olla peidab end siin üks seletustest, miks pandeemia ajal kodudesse saadetud Google'i töötajate seas täheldati töömoraali langust. Kodus pole lihtsalt piisavalt luksust ja mugavustega harjunud IT-inseneridel oli raskusi tööle keskenduda, kui pidid ise pesumasinat kasutama ja mikrolaineahjus soojendatud pitsat sööma.

Antud lühiajaloolise õpetliku episoodi puändina kavatseb Google ehitada veel ühe mitme miljardi dollari suuruse eelarvega megakampuse. Põhjus pole kindlasti tülis, aga võib arvata, et seda ei kavanda Clive Wilkinson.

Kuna tegemist on varajase arendusfaasiga, pole suunamuutus välistatud ja eeskujuks võetakse hoopiski tippinvestor Charlei Mungeri koduülikoolile Californias Santa Barbaras annetatud ja kavandatud ühiselamu. Umbes 4500 tudengile loodavas 11-korruselises hoones peaks 94 protsenti elanikke viibima akendeta tubades, sest koolis õpitakse.

Kes tahab meelt lahutada ja süüa, mingu õue. Parafraseerides Steve O-d :"Päris maailm oli tõesti jube koht ja tagantjärele mõeldes oli kõige jubedam selle juures see, et ma tõesti kuulusin sinna".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".