Utrecht on Hollandi suuruselt neljas, Tallinnast umbes 100 000 elaniku võrra väiksem linn. Asukate liikumisest kõige suurem osa ehk kolmandik sooritatakse jalgrattal. Teisel kohal on autod 30 protsendiga. Linnavalitsus rajas paari aasta eest raudteejaama kõrvale maailma suurima, kolmekorruselise jalgratta parkla, kuhu saab jätta hoiule 12 500 jalgratast. Utrechti tänavatel sõidab umbes 140 000 autot.

Linlaste autodele rajati samuti maailmas ainulaadne parkla esialgu 250 sõidukile, mida kavatsetakse laiendada kaks korda suuremaks. Parkla teeb eriliseks 2160 päikesepaneelist koosnev katus. Selle elektritootmise võimsuseks on nominaalselt 850 000 kWh aastas. Hea ilma puhul võidakse saada üle miljoni kWh. Võimsusest piisab parkivate elektriautode akude laadimiseks puhta ja taastuvast allikast pärit energiaga.

Parkla eripära sellega ei piirdu. Sinna paigutatud laadimispunktid on kahesuunalised. See tähendab, et need võimaldavad laadida auto akusid või võtta siis akudest elektrienergiat ja suunata selle linna vajaduste katteks.

Analoogseid kahesuunalisi laadimispunkte on linnas juba üle tuhande. Lähiaastatel kavatsetakse nende arvu iga aastaga kahekordistada. Utrechti ülikooli teadlaste arvutuste järgi vajaks nimelt linn taastuvenergiale ülemineku kindlustamiseks, et laadimispunkte kasutaks 10 000 elektrisõidukit ehk umbes kümnendik tänasest autopargist.

Hiljuti oli uudistes Austraalia Queenslandi Ülikooli üleskutse osaleda elektrisõidukite omanikele suunatud uuringus. Selle raames õpitakse, kuidas igapäevakasutuse kõrval saaks elektriauto seismise ajal kasutada akusid taastuvenergia rakenduse edendamiseks ja igapäevase tiputarbimise ajal elektrihinna langetamiseks. Utrechtis rajatud uudne taristu on austraallastest sammu võrra ees, kuigi ka sellest kogemusest kavatsetakse veel palju õppida.

Projekt on ainulaadne veel kolmandalgi põhjusel. Paistab, et kõik selles osalevad inimesed on võitjad. Osalejaid on palju, kõigil mängus omad huvid. Lisaks linnale toetavad arendustööd nii kohalik kui riikideülene elektritarne võrgustik. Neid huvitab tarnete sujuvus. Kui näiteks ühes kohas on parajasti palju tuult või päikest ja elekter on odav, saab selle suunata nn "magavatesse" autodesse kasvõi mõnes teises riigis.

Laadimispunktide projekti vastu tunneb huvi juba kuus autotootjat, kellest on olnud kaasatud algusest peale Hyundai, Renault ja General Motors. Autotootjaid ajendab ostjate jaoks mugavaks ja samal ajal kasulikuks disainitud sõidukid.

Mobiilse ajastu kurioossumina on pea kogu akutööstuse võimsus orienteeritud uue põlvkonna elektrisõidukitele. Valik on majanduslikult ratsionaalne. Võrreldes miljonite pisikeste nutiseadmetega teenitakse auto kohta müüdava akuga suurusjärkude võrra rohkem ja turg kasvab suure kiirusega. Ekslik oleks näha seda maailma lisanduva akuvõimsuse kadumisena autodesse. Nutikas on näha võimalust, kuidas muuta elektriauto väärtuslikumaks, kasutades akut muuks, kui ainult sõitmiseks.

Utrechtis arendatakse ühiselt kasuliku äriideed veel autorendi ettevõtetega. Neil on palju sõidukeid. mille kohta teatakse täpselt, millal auto seisab ja millal on kliendile reserveeritud. Vahepealsel ajal saab seisvast autost teenida täiendavat kasu. Analoogset ärimudelit arendatakse edasi tavakodanike jaoks. Hommikuks tühjaks imetud aku pärast muretsemiseks ei ole põhjust. Süsteem juhib tervikut ja igast autost võetakse natukene, ohustamata tüüpilist kasutusmustrit. Auto omanik saab kasu odavama sõiduelektrina ja omab jagatava üle kontrolli.

Mõnel teisel ajal võiks taolisesse arendusse suhtuda huvitunud heatahtlikkusega, pööramata tähelepanu arengute kiirusele. Euroopat tabanud elektrihinna pöörane ralli lükkab tõenäoliselt taolistele projektidele sisse pidurdamatu hoo. Samamoodi mõtlevaid osapooli on palju ja kõigil on kiire. Eriti kiire on autotootjatel, kelle jaoks on oluline uued sõidukid kiiresti müüki paisata. Säästliku mõtteviisi arendamisest saavad kõik kasu ja selline sõnum teenib hästi ka turunduse eesmärke.

Jaapanis on samuti arendatud kahesuunalist laadimistehnoloogiat, aga see rajaneb alalisvoolul. Sealsed laadimispunktid on suured, kallid ja alalisvoolu tõttu võrguloogikale raskesti laiendatavad parkimisplatsist suurema, näiteks linnasuuruse vahelduvvooluga elektrivõrgu külge.

Utrechtis loodud uue põlvkonna, otse vahelduvvoolu süsteemiga liidetav kahesuunaline laadimistehnoloogia võib osutuda laadimispunktide leviku katalüsaator. See toob autotranspordi ärisse uusi huvipooli, alates kaubanduskeskuste või lennujaama parklatest kuni kohalike omavalitsuste ja kodudeni.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".