Tehnikaülikooli juures tegutseb FinEst targa linna tippkeskus alustas tööd 2020. aastal, eesmärgiga suurendada oluliselt Eesti ja Soome teadusarenduskoostööd targa linna valdkonnas. Keskuse peamised tegevusvaldkonnad on energia, transport, andmed, valitsemine ja ehitatud keskkond. Praeguseks on sellega seotud umbes 100 teadus-arendustöötajat.

Suurem panusena Eesti teadusarendusmaastikul aitame viia siinset e-riigi edulugu kohalikule tasandile ja koos linnadega luua lahendusi, mis on maailmas ainulaadset. FinEst Targa Linna Tippkeskusel kui uuel struktuuriüksusel ei ole aga klassikalist laborit ülikoolis. Teadustöö toimubki otse linnakeskkondades ja suuremas osas just Eestis linnades.

Oleme selle tee valinud taotluslikult, eesmärgiga tuua teaduspõhiseid lahendusi linnakeskkondadesse, kasutades eluslabori põhimõtteid ja olles probleemipõhised.

Seega, meie esmane eesmärk on Eesti kohalike omavalitsustega kokku leppida võimalikult konkreetsed probleemid, mille osas hakata teaduspõhiseid proovikatseid käivitama. Kaasasime 2020. aasta suvel 35 Eesti kohalikku omavalitsust, kellega koos küsitluse, intervjuude ja töötubade kaudu jõudsime kümne väljakutse sõnastamiseni tippkeskuse viies tegevusvaldkonnas.

Seejärel käivitasime rahvusvahelise ideekorje, et leida ideid targa linna esmakatseteks. Sellise kontseptsiooniga lähenemist pole Eestis ega meie teada kusagil maailmas varem kasutatud.

Esiteks erineb see sisendi kogumise poolest – üldiselt ei ole investeeringud teadus-arendustegevusse lähtunud süstemaatilisest sisendist, mis on kogutud kohalikelt omavalitsustelt. Teiseks kaasame protsessi ka inimesi väljastpoolt ülikooli, mida üldjuhul selliste projektide puhul ei tehta. Kasutame sellist lähenemist kolmel põhjusel.

• Kohalikud omavalitsused on vahetu infoallikas mõistmaks linnade ja valdade tulevikuprobleeme. Me ei soovinud teada saada, millised on ühe kohaliku omavalitsuse akuutsed probleemid, vaid otsisime ühisosa tulevikuprobleemide osas. Näiteks, kui ühe linna kortermajas on täna kõrged energiakulud, siis see ei ole meie jaoks tulevikuväljakutse.
  
  Kui aga mitmes kohalikus omavalitsuses on süstemaatiline probleem kaugküttelahendusega, siis see on meile kui teadlastele ja arendusjuhtidele oluline sisend.
• Uute pilootide käivitamiseks soovime olla avatud ideedele ka väljastpoolt targa linna tippkeskust, eelkõige selleks, et mitte jääda kinni enda kitsastesse oskustesse. See ei tähenda, et meil endal ideid ja soove pilootideks ei ole; eelkõige tähendab seda, et soovime tõepoolest maailma kõige potentsiaalsemaid ideid hakata Eesti linnades katsetama, ja oleme selleks valmis ka uusi oskusi omandama.
• Teadlasi on kritiseeritud selle osas, et nad teevad teadust, mis ei haaku Eesti majanduse pikaajaliste huvidega. Meie ideekorjes on kõigil võimalik anda teadlastele just seda sisendit, millised lahendused tuleks Eesti linnadesse tuua.

Kokkuvõttes saime 71 ideed, millest on käivitunud neli suurt teadusarenduspilooti, millest igaühte viiakse ellu kahes kohalikuks omavalitsuses koos teadlastega.

Sel aastal algas neli esmakatset. DigiAudit lahendab hoonete energiatõhususe ja sisekliima tingimustega seotud probleeme. GreenTwins ühendab ehitatud keskkonna, rohelise taristu ja inimesed digitaalse kaksiku abil. Microgrids vähendab energiavajadust mikrovõrkude ja energiasalvestite abil. Lisaks tegeleme tulevikutranspordi ökosüsteemi juhtimise lahenduse loomisega.

Järgmisel aastal plaanime käivitada kaks uut projekti.

Tippkeskus on kaasasutatud Tallinna Tehnikaülikooli, Aalto Ülikooli, Helisingi linna innovatsiooniettevõtte ning kahe Eesti ministeerium poolt (MKM ja HTM) ning peamiselt rahastatud Euroopa Komisjoni poolt