Ameerika teadlased väidavad arvutimudeli põhjal, et korrosioon võib pidurdada metallisulamites väikeste pragude suuremaks kasvamist.

Wenjia Gu ja Derek Warner New Yorgi osariigis Ithacas asuvast Cornelli Ülikoolist sedastasid materjalide üksikaatomite vastastikmõjustusi läbi mänginud mudelduse tulemusi analüüsinuna, et aatomite äravõtt teravaservalise pisiprao otsast hoiab ära prao edasist pikenemist.

Aatomite eemaldumise järel töntsimaks minevas praootsas muutuvad alles jäänud aatomitele mõjuvad jõud, tulemuseks on defekti stabiliseerumine. Aatomeid võib prao otsast eemalduda aga muu hulgas näiteks materjali mõningase korrodeerumise ehk roostetamise toimel.

Pragude ja mõrade dünaamikat on teadlased mudeldanud varemgi, kuid see ei ole lihtne ülesanne, vähemalt keerukamate sulamite ja keskkondade korral.

Gu ja Warner mudeldasid alumiiniumisulameid ja teraseid, millele avaldasid mitut laadi virtuaalseid keskkonnatoimeid. Nad jälgisid detailselt, kuidas materjaliga nõrgemalt seotud aatomite ükshaaval eemaldudes muutusid pragude omadused.

Selgus, et prao edasise kasvamise kalduvus on seotud prao otsa teravusega. Laugjaservaline lohk on näiteks teravatipulisest lõhest märksa stabiilsem.

Ja nagu Gu ja Warner ajakirjas Physical Review Letters kirjutavad, muudab kerge roostetamine prao kuju just soodsas suunas.

Teadlaste sõnul võib seega ollagi mõnikord mõttekam lasta metallkonstruktsioonil pisut roostetada ja mitte liigselt kiirustada roostet eemaldama.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.