Internetist ähmastunud kaugustaju külvab maailmas jätkuvalt kaost
Autotööstuse, lennunduse ja Facebooki probleemidel on nii mõndagi ühist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Esmapilgul ei ole Covid-19 pandeemial mingit seost äsjase Facebooki kuus tundi kestnud pimedusega. Domineeriva sotsiaalmeedia teenuse kadumise tehniliste juurpõhjuste kohta on seni vaid oletusi. Mark Zuckerberg piirdus lühikese vabandusega, et Facebook, Instagram, WhatsApp ja Messenger ei võimaldanud kasutajatel üksteisega ühenduses olla.
Iseseisvaks küsimuseks jääb, kuivõrd suurt mõju võis talle omada umbes seitsme miljardi dollari suurune isikliku varanduse vähenemine. Võimalik, et rikas mees jäi stoiliseks, sest tal pole aktsiahinna languses kadunud rahaga nagunii midagi teha.
On mõeldav, et börsi närvilisust põhjustasid samale ajale langenud kaks probleemi, millest teine võib osutuda isegi kallimaks. Vilepuhuja Frances Haugen kandis firmast meediale ja USA senatile tutvumiseks välja suures koguses siseinfot. Endise töötaja lekitatud andmetest kuvanduv sisekaemus kirjeldab Facebooki küünilise kasuahnitsejana, kelle jaoks pole raha kõrval püha laste tervis ega riigi turvalisus.
Firma õppis klientidega ainulaadselt eksperimenteerides, et ärritunud inimesed külastavad teenust ja postitavad nn rahulikest rohkem ehk toovad sisse rohkem raha. Seda teades lasti kasutajatel teineteise ja võimalik, et võõraste riikide provokaatoritel valitud sihtrühmade liikmeid vihasõnumitega üles kütta.
Vähem poliitiliselt, kuid sama küünilisusega manipuleeritakse väsimatult postitama ennast mõista püüdvaid ängistuse segases sõltuvuses teismelisi. Peamine, et kasvaks kasiinopidajate seas tuntud mõõdik TOD ehk Time on Device. Antud juhul ekraaniaeg, mida saab rahaks muuta.
Firma tegevuse juhtimiseks kogutud kliendiuuringud ja arutelud kinnitasid varem peamiselt spekuleeritut. Neist jäi aga väheseks, et tõsta poliitikute viha üle tööle ärgitava läve. Paistab, et seekord saavutas Facebook oma loosungilise eesmärgi, tuua inimesed kokku. Firmal õnnestus kokku tuua vaenujalal parteide liikmed, paraku küll firma vastu.
Uue lekke järel on märke, et seekord otsustatakse teha midagi firma algoritmide mõjuvõimu piiramiseks. See võib veelgi õõnestada Facebooki aktsiaväärtust ja ohustada sealhulgas paljude investorite varade suurust. Varjatud närvilisust reetis pelgalt põgusa katkestuse tulemusel ettevõtte börsiväärtusest kadunud 50 miljardit dollarit.
Covid-19 näitas haavatavust seoserikkas ühiskonnas. Sarnasus Facebookiga ilmneb lihtsakoelise, kuid kriitilise tehnoloogilise portsessi häirumisena, mille tõttu kadus miljarditele kasutajatele kogu ühismeedia hoitavate teenuste portfell. Võrgustunud maailma seiskamiseks piisas viirusest. Sarnaseid jooni leidub ka kiirelt kaasnenud ülisuure rahalise kaotuse näitest.
See seostub järgmise teemaga. Maailma lennunduse kahjumiks hinnatakse lõppeval aastal sama suurt summat, kui Facebook kaotas kuue tunniga ehk 51,8 miljardit dollarit. Kahjumi põhjus seisneb ohtliku nakkuse leviku piiramise raskustes omavahel tihedalt liidestunud maailmas. Võrreldes eelmise aasta 134 miljardi dollari suuruse kahjumiga, võiks rääkida tunneli lõpus paistvast valgusest.
Sinnani on aga teadmata pikk tee, sest kahjudega jätkatakse vähemalt veel aasta, ennustab rahvusvaheline õhutranspordi liit (IATA). Eriti kehv seis jätkub Euroopas, kus 2022. aasta lennuteenuse kahjumiks ennustatakse 9,2 miljardit dollarit. IATA peab lennusõidu aktiivsuse võtmeks reisijate vaktsineerimist. Seda võiks pidada õigustatud ootuseks, kui vaid Facebook ei kasutaks vaktsineerimisvastasust tulusa ärritumise energiaallikana.
Kolmas näide seostub nii vaktsineerimise kui ka transpordiga. Uutes sõidukites on elektroonilisi komponente keskmiselt 300 kuni 1000 dollari eest. Haigusohu püsimise ajal tekkisid mikroprotsessorite tootmises sedavõrd suured häired, et autotööstusel jääb paari aasta jooksul valmistamata ja müümata 450 miljardi dollari eest sõidukeid. Antud puuduses langetas Toyota sügise alguseks tootmist 40 protsenti, Ford 33 protsenti jne. Lõppeval aastal jääb seetõttu valmistamata umbes 7,7 miljonit uut sõidukit.
Maailm peaks järgmise kolme aasta jooksul vajama 15–20 miljonit uut autot. Kuna seda ei suudeta tagada, langeb osa koormusest kasutatud autode turule. Pruugitud sõidukite turu väärtuseks hinnatakse umbes triljon dollarit. See kasvas lühikese ajaga peaaegu neljandiku võrra. Eelmisel nädalal teatasid kolm Saksamaa autotootjat Opel, Volkswagen ja Ford, et kiibipuuduse tõttu sulgevad terved tehased vähemalt järgmise aastani.
Interneti algusaegadel tõdeti, kuidas maailm muutus väiksemaks. Sujuvale ühenduse tõttu ähmastus kaugustaju ja isegi ajakäsitlusest kadus teatud halastamatu jäikus. Uus potentsiaal kannustas seoste tihedust veelgi kasvatama, tuues kaasa kõrgenenud haavatavused. Seda võib võtta omakorda kasvava ja kestva õppimise kohustusena.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"