Teadlased said tuultele jälile Põhja-Tšiilis Atacama kõrbes asuva raadioteleskoobiga ALMA, mille 66 antennist oli hiigelplaneedi suunda pööratud korraga tervelt 42.

Nii õnnestus väga täpselt ära mõõta, kui kiiresti liiguvad Jupiteri atmosfääris vesiniktsüaniidi molekulid. Ja kui juba need molekulid nii kiiresti liiguvad, siis on arvata, et sama iiliga liiguvad ka kõik muud sorti molekulid, mida Jupiteri atmosfääris leidub.

Vesiniktsüaniid võeti ette seepärast, et selle puhul oli hea täpselt mõõta Doppleri efekti ehk molekulidest kiirguvate raadiolainete sageduse muutust molekulide eneste liikumise toimel.

Vesiniktsüaniidi molekule leidub aga Jupiteri atmosfääris arvestataval hulgal seepärast, et neid tekkis sinna 1994. aastal, kui Jupiterile langesid komeet Shoemaker-Levy 9 tükid.

Thibault Cavalié Prantsusmaalt Bordeaux' Astrofüüsika Laboratooriumist ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ajakirjas Astronomy & Astrophysics, et Jupiteri polaarpiirkondades, virmaliste all võib tuule kiirus ulatuda tervelt 400 meetrini sekundis ehk 1450 kilomeetrini tunnis.

Seda on enam kui kolm korda rohkem kui suurimates maapealsetes orkaanides. Ka Jupiteri kuulsas Suures Punases Laigus puhub tormituul üle kahe korra aeglasemalt.

Teadlaste sõnul tunduvad nüüd avastatud tuuled kujutavat endast nelja Maakera läbimõõduga pööriseid, kõrgusega umbes 900 kilomeetrit.

Jupiteri polaaraladel on tuuli teatud varemgi, kuid nüüd avastatud puhuvad seni teada olnutest mitusada kilomeetrit sügavamal atmosfääris.

Süvatuulte suur kiirus üllatab teadlasi, sest seniste ettekujutuste järgi oleks tuul pidanud suurematel sügavustel hoopis aeglasemalt puhuma.

Tuleval aastal Jupiteri poole teele asuv Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseaparaat Juice hakkab tegema samalaadseid mõõtmisi veelgi põhjalikumalt. Juba praegu hoiab Jupiteri süsteemil silma peal aga NASA sond Juno.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25