Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labori teadur Veiko Palge sõnul on praegu kasutatavate krüptograafiliste võtmesüsteemide puhul alati oht, et piltlikult öeldes keegi kuulab andmevahetust pealt, ilma et me sellest aru saame. 

Kvantmaailmas on aga uudishimulikke silmu ja kõrvu võimalik täie kindlusega tuvastada, kuna see on organiseeritud kvantmaailma füüsilisel tasemel. "Meie mikrosüsteemide seisundid muutuvad, kui meid on pealtkuulatud," selgitas Palge. Lihtsustades on see justkui valgusfoor: punane näitab, et on oht, roheline, et võib edasi liikuda. 

Tänu sellele on võimalik kokku leppida krüptograafiline võti, mida mitte keegi teine maailmas ei tea ning viia seeläbi küberturvalisus uuele tasemele, ehk luua üliturvaline andmeside. 

Ehkki õhku on visatud ka idee täiesti uut tüüpi kvantinternetist, toetub värske saavutus endiselt nn. klassikalisele internetile. Vaid uuenduslik kolmepoolne võtmevahetus ise toimub kvantmaailmas, edasine liigub aga tuttavaid valguskaableid pidi, nagu krüptograafias ka praegu kombeks.

Madalmaade teadlaste saavutuste valgusel on võimalik asuda praktiliselt töötama selle nimel, et kvantosa kasvatada ning ehitada selle abil üles rakendusi, mida praeguses internetis luua ei saa.

"Kui edasi minna, siis oleks võimalik mõelda uut tüüpi gravitatsioonilainete sensorite ehitamisele, mis oleks tundlikumad kui praegused, parandaks suurte teleskoopide lahutusvõimet, paljud asjad rajanevad võimele sünkroniseerida aega paremini kui see on võimalik praeguste vahenditega," kirjeldas Palge võimalikke arenguid. 

Ilmselt koorub sel nädalal ajakirjas Nature avaldatud läbimurdest ka mitmeid inimeste praktilist elukorraldust mõjutavaid uuendusi. Mis need täpselt olema saavad, on praegu veel vara öelda.