Nüüd on teadlased suutnud lõpuks välja nuputada, et tegemist oli tõenäoliselt hüdrasiiniga, lämmastiku ja vesiniku ühendiga N2H4, mida kasutatakse muu hulgas ka raketikütusena.

Cassini mõõtis Rhea pinnalt tagasi peegelduvat päikesevalgust, et selle järgi aru saada, millest pind koosneb. Mõõtmine näitas, et Rhea pinnal leidub ainet, mis neelab päikesekiirgust ultravioletses spektriosas.

Mark Elowitz Inglismaal Milton Keynsis asuvast Avatud Ülikoolist, Bhalamurugan Sivaraman Indias Ahmedabadis asuvast Füüsikauuringute Laboratooriumist ja nende kolleegid tegid nüüd Maa peal katseid.

Nad peegeldasid valgust mitmesugustelt ainetelt ja vaatasid, milline neist neelab valgust just sel sagedusel, millel Cassini mõõtmiste järgi teeb seda Rhea pind.

Ühe kandidaadina jäi nõelale hüdrasiin, kuid selle kõrval ka mõned kloori ühendid. Kõik need ained sobiksid Cassini andmetega oma neeldumisjoone poolest, kuid on raske ette kujutada, kuidas neid klooriühendeid võiks Rheal moodustuda.

Hüdrasiini võiks aga teistest sel taevakehal teada olevatest ühenditest tekkida küll. Seda võiks isegi läbi ilmaruumi kohale kanduda naaberkuu Titani pealt.

Huvitaval kombel põletas ka Cassini kütusena just hüdrasiini, ent sealt see vaevalt Rheale sattus. Teadlased on selles üsna kindlad, sest Rhea läheduses Cassini aktiivselt ei manööverdanud.

Oma uuringust kirjutavad teadlased lähemalt ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25