Doktoritöö aitab paremini Läänemere punavetikaid väärindada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Saluri uudis Läänemere punavetikaid.
Saluri uudis Läänemere punavetikaid. Autor/allikas: aka CJ/CC-0

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Mihkel Saluri uuris oma väitekirja raames Läänemere punavetikates sisalduvaid biomakromolekule ja nende potentsiaalseid rakendusi erinevates valdkondades.

Punavetikatest saab eraldada valgulisi pigmente (fükobiliproteiinid) ja geelistuvaid polüsahhariidide. Kõrgväärtuslikke komponente kasutatakse farmakoloogias, kosmeetikas, toiduainetööstuses ja biokeemias. Läänemere punavetikatest ei ole enne Mihkel Saluri doktoritööd valgulisi pigmente põhjalikult uuritud. Polüsahhariide (furtsellaraani) on tööstuslikult eraldatud ja uuritud vaid Furcellaria lumbricalis vetikast, kuid siiski ei ole teada, millises ulatuses varieerub selliste molekulide keemiline koostis.

Uute võimalike bioressursse hankimiseks kirjeldas Mihkel Saluri valgulisi pigmente Läänemere punavetikaliikidest Furcellaria lumbricalis, Coccotylus truncatus, Ceramium tenuicorne, Rhodomela confervoides ja Polysiphonia fucoides. Uurimiseks kasutas doktorant kõrgsurvevedelik-kromatograafia meetodit.

Mihkel Saluri selgitas, et kõrgeimad pigmendi saagised F. lumbricalis punavetikast sai ta kasutades nõrgalt happelisi puhvreid, mida oli võimalik täiendavalt suurendada ensüüm-, termo-, või ultrahelitöötlusega. "Võrreldes rakendatud kromatograafilise meetodiga ülehindasid laialt kasutatavad spektrofotomeetrial põhinevad kvantifitseerimisvalemid punavetikate toorekstraktides R-fükoerütriini sisaldust kohati mitusada protsendi," kinnitab väitekirja autor.

Lisaks leidis Saluri vetikate korjamissügavuse ja fükobiliproteiinide kontsentratsioonide vahel tugeva positiivse seose, kuid hooajalist sõltuvust mitte. See võib tulevikus rolli mängida vetika korjamiskoha valikul, et biomassi suurimal määral väärindada.

Veel selgus, et punavetikates C. tenuicorne ja R. confervoides oli valguliste pigmentide sisaldus kuivmassi kohta üle ühe protsenti. Saluri lisab, et puhta R-fükoerütriini sai ta F. lumbricalis, C. truncatus ja C. tenuicorne punavetikatest, kus viimasest pärit pigmendi puhtus ja spektroskoopilised omadused osutusid võrdväärseteks analüütilise standardaine omadega. Saluri sõnul oli teisest kahest liigist eraldatud punase pigmendi puhtus madalam, kuid siiski piisavalt kõrge, et neid rakendada toiduaine- ja kosmeetikatööstuses.

Mihkel Saluri ütlesoma doktoritöö tulemusi kokku võttes, et punavetikate toorekstaktidest on fükobiliproteiinide sisalduse määramine seni olnud kohati ebatäpne, kuid välja töötatud kromatograafilise meetodiga muutus kvantifitseerimine täpsemaks. Lisaks leidis ta oma uurimistöös, et sügavamalt korjatud vetikates on pigmentide sisaldus suurem, mis võib tulevikus kaasa aidata toorme valikul.

Määratud sai ka furtsellaraani keskmine keemiline koostis, mis võib tulevikus kaasa aidata uute rakenduste leidmisele.


Mihkel Saluri väitekirjaga "Beneficial macromolecules from red algae of the Baltic Sea: characterisation, spatio-temporal variations and potential applications" ("Kasulikud makromolekulid Läänemere punavetikatest: karakteriseerimine, ajalis-ruumiline varieeruvus ja potentsiaalsed rakendused") saab tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli vanemteadur ja dotsent Rando Tuvikene ning Tartu Ülikooli vanemteadur Tiina Paalme. Oponendid on Norra Toidu-, Kalandus- ja Vesiviljelusuuringute Instituudi vanemteadlane Svein Halvor Knutsen ning Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur Aivar Lõokene.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: