Kuidas tekib ülilevi, mis lähipäevil raadioid ja televiisoreid segab
Lähipäevil on ilmaolude tõttu taas võimalik, et mõnel pool Eestis ei kuule raadiot või näe telepilti, mis tuleb antenni vahendusel. Või kuuleb raadiost hoopis raadiojaamu, mida siin muidu ei kuuleks. Selle tingib ülilevi. Kuidas ülilevi tekib, selgitab ERRi vaneminsener Lembit Karind.
Ülilevi on raadiolainete tavapärast levi segav nähtus, mille tekitavad anomaaliad atmosfääris. Ülilevi ilmneb siis, kui mingil põhjusel on õhutemperatuur maapinnal madalam, kui õhus.
Tavaolukorras on nii, et mida kõrgemale maapinnast tõusta, seda madalamale langeb ka õhutemperatuur. Vastupidisel juhul aga muutuvad raadiolainete murdumiskoefitsiendid õhus nii, et raadiolained hakkavad levima ebaloomulikult ja oluliselt kaugemale, kui tavaliselt.
Seetõttu jõuavad vastuvõtuantennidesse koos õigete signaalidega ka samal sagedusel olevad signaalid teistest, kaugematest saatejaamadest. Nende signaalide mõjul vastuvõtt kas halveneb või muutub kohati täiesti võimatuks.
Teine põhjus, miks ülilevi võib tekkida on päikese pursete tagajärjel ioniseerunud atmosfäär, millelt hakkavad peegelduma raadiolained.
7. jaanuaril oli häiritud Viiratsis Raadio 2 levi. Praegu, jaanuarikuus, on põjuseks ulatuslikud soojad õhumassid. Vastavalt prognoosile võivad tuua lähipäevad lisa ülilevist tingitud häireid. Veebis vaatamist-kuulamist ülilevi ei sega.
Toimetaja: Marju Himma
