Sõjaväeta suurfirmad toidavad vägivalla nõiaringi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIXREUTERS/Lucas Jackson

Suurriikide tujudele kuuletuma pidavad suurettevõtted nüpeldavad omakorda väiksemaid riike ja ka kliente, mis toidab omakorda vägivalla nõiaringi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Vanasti oli ettevõtlus kohalik. Asju ja teenuseid tehti kohalike poolt kohalikele tarbimiseks, kasutades peamiselt kohalikku materjali. Edu tulemusel kasvas mõne ettevõtmise haare ja selle toodang jõudis kaugemale. Uue probleemina lisandus transport. Lahendus oli uute tarbijate juurde uue tootmisüksuse rajamine.

Taolise arengu loogiliseks jätkuks oli firma tegevuse nihkumine üle riigipiiri. Sündis rahvusvaheline ettevõte. Seepeale sündisid mitmesugused maksustamise ja seadustele allumise probleemid. Osa neist oli võimalik suhteliselt lihtsalt lahendada juhul, kui toodanguks olid esemed. Mida teha aga teenuseid pakkuvate rahvusvaheliste äridega?

Teenust saab tarbida kaugelt. Selle sisu võib olla vastuolus kliendi asukohamaa seadustega. Kes vastutab seaduse rikkumise eest? Klient võib käed üles tõsta ja vastutusest keelduda, sest tema ei saa ju teenust muuta. Teenuse tarnija võib nõutult õlgu kehitada, sest tema asukohas kulgeb kõik seaduspäraselt. Juhul kui vastutaja puudub, võib kliendi emamaa lihtsalt teenuse ära keelata. Teenuse pakkuja jaoks tähendab see turuosast ilma jäämist.

See on vastuolus ettevõtte arenguloogikaga ja kahjustab selle konkurentsivõimet. Klient jääb ilma potentsiaalselt vajalikust teenusest ja talle võib tähendada keeld lööki personaalsemale konkurentsivõimele võrreldes nendega, kes pääsevad teenust kasutama. Mida teha?

Konkreetse näite pakub värske Apple'ga seotud juhtum. Firma otsustas oma kaarditeenuses kajastada Ukrainale kuuluvat Krimmi poolsaart Vene Föderatsiooni osana, juhul kui kaardivaataja asub Venemaal. Rahvusvaheliste seaduste järgi kuulub Vene armee poolt vallutatud territoorium Ukrainale. Esmapilgul peaks olema lihtne näidata seda Ukraina osana.

Natukene järele mõteldes on antud variant vastuolus reaalsusega, sest Ukraina territooriumil kehtivad Vene Föderatsiooni seadused ja seal toimetab võõras riik. Kompromissina tähistati Krimmi dispuudialase territooriumina, vältides sel moel selle provokatiivset omistamist sõjalise konflikti osapooltele. Seda tegi ka Apple oma kaarditeenuse puhul, mistõttu tuli poolsaare omandi kajastamise muutus üllatusena. Väljaspool Vene meediat domineeris pahameel. Viidati firma selgrootusele, Kremlile kapituleerumisele, nihilismile, rahaahnusele ja kirjaoskamatusele, sest firmas paistavad puuduvat isikud, kes oskaks lugeda rahvusvahelisi seaduseid.

Seda ilmsemalt pole Apple kirjaoskamatu ega rumal. Pahameelelainet oli lihtne ette ennustada. Firma teatas, et püüab pakkuda teenust, millest kõik rõõmu tunnevad, sõltumata nende asukohast. Ilmse viitega, et nüüd näeb peaaegu iga Apple teenuse kasutaja Krimmi sellisena, nagu talle meeldib, välja arvatud ukrainlased. Arvatavalt oli see firma sisemistes analüüsides nõustutud kompromissi hind. Võrreldes Venemaa agressiivsete poosidega pole väljendanud ülejäänud maailm ukrainlaste kaitseks seni piisavalt jõulist demonstratsiooni. Ukraina enda pahameelest Apple kalkulatsioonide muutmiseks ei piisa.

See toob tegelikult esile küsimuse piiriüleseid IT-teenuseid pakkuvate suurfirmade vastutusest. Apple'i, Google'i, Facebooki, Microsofti jt suurte ettevõtete geograafiline haare ja majanduslik suurus ületavad enamusi traditsioonilisi riike. Kas nende näitajate suurusega kaasneb ka vastutus rahvusvahelise poliitika küsimustes?

Vastust polegi raske leida. Firmadel puudub ähvardav sõjavägi, millega oma tahet tagada. Isegi Põhja-Korea lööb rahvusvahelist poliitikat oma kasinast majanduslikust kehakaalust kordades kõvemini, kui võrrelda seda kuningate moodi klaaspaaledes elavate IT-firmadega.

Ilma armeeta kuningas polegi õige kuningas. Selliselt tegijalt ei saa nõuda, et ta kehtestab omi seaduseid. Soovides tegutseda Hiinas, Venemaal, Iraanis või praktiliselt ükskõik millises riigis, peavad need firmad alluma kohalikule võimule. See ei tähenda, et Apple'il puuduks piisav varandus oma armee omamiseks. Sellisel juhul oleksime aga veelgi pahasemad ja rohkem hirmul kui tänane seis, milles piiriülene ettevõte jälgib kohalikke seaduseid.

Samas ärge unustage vägivalla loogikat. Apple jt saavad peksa piisavalt suurtelt riikidelt. Need firmad omakorda nüpeldavad väiksemaid ja ka kliente, sest neil puudub küllaldane enda huvide kaitsmise vägi. Pahane klient omakorda tusatseb laste ning lemmikloomadega jne.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: