Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis klimatoloog Ain Kallis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ain Kallis.
Ain Kallis. Autor/allikas: Lauri Kulpsoo/Postimees/Scanpix

Kui jaanipäeval on kehv suusailm, on küsimus, kus see kliimasoojenemine nüüd on? Kui jõulud novembris on kevadsoe ja nartsissid pistavad pea peenrast välja, tuleb küsimus, kas ilm ongi lõplikult hukas? Ja enamasti jõuavad need küsimused klimatoloogi Ain Kallise postkasti või telefonile. Ning väsimatult selgitab ta ikka ja jälle ilma ning kliima põhitõdesid.

Teisisõnu, Kallis pole kunagi kitsi oma teadmisi ajakirjanike ja ülejäänud huvilistega jagama. Ja seepärast on mõistetav, miks tänavuse teaduse populariseerimise auhinna just tema pälvis. 

Selleks, et Ain Kallisel tulevikus põhiasjade selgitamise kõrvalt oleks aega kliima teemat sisulisemalt selgitada, toome ära näputäie koolitõdesid:

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim, mis kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliimat iseloomustavad näitajad on ka ilmarekordid ja muud äärmused.

Ilm on õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal ning see muutub pidevalt. Ühe jaanipäeva või jõululaupäeva kehv ilm ei võimalda teha üldistust kliimale. 

Ilm ja kliima ei ole sünonüümid.

Paide noormees Ain Kallis läks pärast 1961. aastal Paide gümnaasiumi lõpetamist õppima Tartu Ülikooli geograafiat. Seda üsna samal põhjusel nagu paljud noored tänapäevalgi eriala valivad – Kallisel oli ees õppimas neli tuttavat lähikonnast, kes kiitsid eriala ning eriti seda, et saab palju rännata. Saigi. Sel ajal kui teised suvel ehitusmalevas rassisid, käisid geograafid praktikumidel.

Ülikooli esimesel aastal elas ta Tartust paari kilomeetri kaugusel Kvissentali ühiselamus, kust loengusse tuli minna läbi soode ja rabade. Kord pidi keemiapraktikumis panema kingad ja sokid radiaatori peale kuivama, sest soost läbi joostes said kingad märjaks. 

Kallis elas ühiselamu suures toas ehk saalis koos ligi kümne teise tudengiga ning ehkki olud olid kitsad ja kamp värvikas, hakkas see pikapeale karastunud geograafiatudengile isegi meeldima.  

Õpingud jõudsid lõpusirgele cum laudega 1966. aasta detsembris, sest toona kestis õpe 5,5 aastat. Pidanuks järgnema pidulik diplomite kätteandmine ülikooli peahoones, kuid kuna see oli hiljuti põlenud, siis sai Ain Kallis diplomi hoopis ülikooli klubis. 

Kallis ja lisab, et sai geograafia erialalt väga mitmekülgse hariduse – õpiti geoloogiat, füüsikat, filosoofiat, bioloogiat ja ökoloogiat. 

Oma kandidaadiväitekirja kaitses ta seevastu praeguses mõistes erandlikult ülikooli aulas. Pärast ülikooli uuris Kallis Tõraveres päikesekiirgust. Töö raames mõõtis ta kiirgust muu hulgas ka ekspeditsioonilaevadel, millega sõitis nii Atlandi troopilistes vetes kui ka Kanada lähistel. Seejärel siirdus Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituuti (EMHI), kust teda laiem avalikkus tunneb ja tunnustab kui klimatoloogi.

Tavapärasele hilissügisesele küsimusele "kas lumi jääb maha" on Kallisel alati vastus valmis: ei jää. Millele tavaliselt järgneb küsimus "kust te teate?" Viimati jäi lumi maha üle 10 000 aasta tagasi, sest siis algas jääaeg, vastab ilmamees Kallis. 

Lisaks ajakirjanike lõpututele ilmaküsimustele vastamisele on Ain Kallis aastaid käinud nii keskkoolides, kõrgkoolides kui ka pensionäridele ilmast rääkimas. Teadusasutustest on ta lisaks Tõravere Observatooriumile töötanud lektorina Eesti Mereakadeemias ja Eesti Sisekaitseakadeemias, dotsendi ja teadurina Tallinna Tehnikaülikoolis.


Mis ilm on jõululaupäeval või jaanipäeval on raske täpselt öelda. Saab vaid oletada ja saab üldistada. Toome siinkohal välja noppeid Ain Kallise tähelepanekutest, mis Eesti kliima ja ilma kohta võiksid paika pidada. 

  • Meie ilm on importilm. Kõik, mis väljastpoolt tuleb, peame vastu võtma. Läänest tulevad tormid ja vihmad ning talviti külm, suviti teeb meile kuuma Venemaa. 
  • Oma kliima poolest oleme tõeliselt suur riik. Need 45 000 ruutkilomeetrit oleks mujal maailmas tühine lapike, kus ei tasu üle paari ilmajaama püsti panna, aga meil on ligi 30 suuremat sorti ilmajaama ja need on ilmaoludest pildi saamiseks väga vajalikud. 
  • Klimatoloogide arvutuste järgi tuleb üle maailma tulevikus ilmselt ka rohkem ekstreemseid ilmanähtusi, nagu torme või külma- ja kuumalaineid ning põudasid. 
  • Kliima muutub ise ja jääbki muutuma. Pigem võideldakse selle nimel, kes selles süüdi on ja keda karistama peaks.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele. 

Ain Kallis on Eesti teaduse populariseerimise auhinna pälvinud ka 2008. Aastal. Elutööpreemia on varem pälvinud Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler ja Mare Ruusalepp. Elutööpreemiaga kaasneb rahaline auhind 2200 eurot ning lauaskulptuur "Möbiuse leht".  

Artiklis on kasutatud Universitas Tartuensise, Maalehe ja Tartu Postimehe lugusid Ain Kallisest.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: