Tehisintellekt tuvastab halvemini vaestest riikidest pärit objekte ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tehisintellekt saab Nepaalist pärit seebi pildilt tuvastamisega kehvemini hakkama kui Ühendkuningriigist pärit seebi tuvastamisega.
Tehisintellekt saab Nepaalist pärit seebi pildilt tuvastamisega kehvemini hakkama kui Ühendkuningriigist pärit seebi tuvastamisega. Autor/allikas: Luc Forsyth

Tehisintellekt tuvastab vaesematest riikidest pärit objekte halvemini, mis võib avaldada negatiivset mõju mitmesugustele süsteemidele, mis tehisintellektile tuginevad, sealhulgas iseautodele, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Terrance DeVries ja tema kolleegid Cornelli ülikoolist New Yorgis ning Facebooki tehisintellekti uuringute osakond võtsid ette kuus standardset pildituvastussüsteemi ja näitasid neile 135 erineva objekti kujutist. Tehisintellektid olid vähem edukad nende objektide tuvastamisel, mis pärinesid mitte lääneriikidest ja madala sissetulekuga riikidest.

Ühes näites võrreldi pilti seebist Suurbritannias, kus keskmine igakuine sissetulek on 1685 eurot, pildiga seebist, mis oli tehtud Nepaalis, kus keskmine kuupalk on 257 eurot.

Tükiseep Nepaalist (vasakul) ja vedelseep Ühendkuningriigist. Autor/allikas: Luc Forsyth

Nepaali foto puhul, mis kujutas tükiseepi taldrikul, ei tuvastanud seda seebina mitte ükski testitud tehisintellektidest. Selle asemel tegid nad ettepanekuid, et see on toit, näiteks juust või hoopis rämps. Ühendkuningriigis tehtud foto puhul, kus oli plastpudelis vedelseep, pakkusid kõik tehisintellektid midagi seebi, tualeti või valamuga seotut ja ükski ei arvanud, et tegemist on toiduga.

Pildituvastussüsteeme õpetatakse tavaliselt miljonite piltidega, kuid need andmekogumid ei ole geograafiliselt väga erinevad. "Kui me näitame [tehisintellektidele] ainult väikest osa maailmast, siis on nad kõigeks muuks ette valmistamata," ütles tehisintellekti uurija Janelle Shane.

Objektituvastussüsteemide veamäär on nende majapidamiste puhul, mille keskmine igakuine sissetulek oli vähem kui 45 eurot, umbes 10 protsenti madalam. Absoluuterinevus täpsuses Ameerika Ühendriikides üles pildistatud objektide tuvastamisel võrrelduna objektidega Somaaliast või Burkina Fasost oli umbes 15–20 protsenti.

Tehisintellektide kallutatus ei ole aga midagi uut. "Kuid see on esimene kord, kui ma olen seda näinud objektide tuvastamisel, mis on uskumatult oluline, arvestades objektituvastussüsteemide kasutusalade ulatust," ütles Os Keyes Washingtoni Ülikoolist.

Kasutusalad hõlmavad muu hulgas süsteeme, mis aitavad pimedatel inimestel neid ümbritsevaid objekte tuvastada, samuti nägemissüsteeme iseautodele.

"Tehisintellekti puhul domineerib valge meessoost lääne keskklassi kuuluva inimese ettekujutus maailmast," ütles Mike Cook Londoni Queen Mary ülikoolist. "See on hea ja selge näide sellest, milline on selle mõju."

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist, uuringu kohta saab rohkem teada algsest teadusartiklist.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: